EESTI RAHVATANTSU
AJALOO KRONOLOOGIAT

ESIMENE - alltoodud infost olen teinud ka teistmoodi järjestuse, rõhutades mingeid sündmusi läbi esmakordselt toimumise prisma. Vaata siit.

MIDA TÄHISTADA, millest möödub 2022.aastal 5,10,15 .... jne. tähistamisväärset aastat. Tegin spikri, vaata siit

Selle lehekülje kronoloogia rittaseadmiseks olen lisaabi saanud H.Aassalu, H.Tampere, I.Mossi, P.Raua jt. töödest. Kokku on liidetud kättesaadav või teadaolev informatsioon. Kuid see on vaid väike osake Eesti rahvatantsuga seonduva ajaloo tegelikust suurusest. Aidake - saatke infot, mida võiks siia lisada. Siin avaldatud infot võib igaüks vabalt ja heatahtlikult kasutada.

12.sajandil  

1777  

1780  

A.W.Hupeli ja H.J.Schlegeli tantsukirjeldused vastavad hästi Mustjala paarisrongile. Samalaadne kirjeldus leidub ka Riias Läti Ajaloo Keskarhiivis Hunni kogus XIX sajandi algusest.

1893  

1901  

1905  

1907  

1913  

1915  

1917  

1918  

1920  

1922  

1923  

1924

1925  

1926  

1927  

1928  

1930  

1933  

1934 

1935  

1936  

1938  

1939  

1940  

1941  

1942  

1943  

1944  

1945  

1946  

1947  

1948  

1949  

1950  

1951  

1952  

1953  

1955  

1956  

1957  

1958  

1960  

1962  

1963  

1964  

1965  

1966  

1967  

1968  

1969  

1970  

1971  

1972  

1973  

1974  

1975  

1976  

1977  

1978  

1979

1980  

1981  

1982  

1983  

1984  

1985  

1986 

1987  

1988  

1989 

1990  

1991 

1992 

1993 

1994  

1995 

1996 

1997 

1998 

1999 

2000  

2001

2002  

2003 

2004 

2005 

2006 

2007 

2008 

2009 

2010 

2011 

2012 

2013 

2014 

2015 

2016 

2017 

2018 

2019 

2020 

2021 

2022 

 

 

 

       Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi auliige, Anna Raudkatsi nimelise elutöö preemia laureaat, üldtantsupidude ja noorte tantsupidude üldjuht, Eesti Vabariigi V klassi Valgetähe ordeni kavaler, Rapla linna aukodanik...  ... LINDA RAUS,   loe 

ULLO TOOMI  14.september on Ullo Toomi mälestuspäev. Ullo Toomi on Eesti  rahvatantsukultuuris vaieldamatult ajalooline suurmees, kelle tähtsust eestlaseks olemises iga järgnev põlvkond rohkem mõistab ja väärtustab. Tema elutöö ehedaimaks tipuks on ta "piibel".  Palju vaesemad oleksime ilma Toomi piiblita (Eesti Rahvatantsud, U.Toomi, ilmus 1953,aastal, 571 leheküljel 145 tantsukirjeldust, saatemuusika nooti ja terminoloogiat). Polegi teist samaväärset tantsuraamatut kõrvale panna, mida eestlased üle maailma samavõrd vajanud ja kasutanud oleks. 
14th of september is memorial day of Ullo Toomi. Mr Toomi was and still is very important person of Estonian folk dance culture. The top of his life was so-called Bible of Toomi, a book with 571 pages "Estonian folk dances" (1953) what consists of representations of 145 dances plus notes of music and terminology. This was and still is the most important dance book for Estonians in whole world.

 

ESIMENE - ülaltoodud infost olen teinud ka teistmoodi järjestuse, rõhutades mingeid sündmusi läbi esmakordselt toimumise prisma

EESTI RAHVATANTSU AJALOO KRONOLOOGIA
ESIMESED VERSTAPOSTID koos muude tähistega
 

On väga palju muidki allpool nimetamata esimesid verstaposte.
Palun pange teie teada info kirja ja saatke valdo.rebane@mail.ee . Teeme üheskoos Eesti rahvatantsu kronoloogia rikkamaks.
On veel väga palju ESIMESI tähiseid, nii suuremaid kui väiksemaid. Ärge jätke vaid enda teada - saatke siia kronoloogiasse lisamiseks.


ESIMENE KIRJALIK VIHJE EESTLASTE TANTSIMISE KOHTA
12.sajandil
Esimene kirjalik vihje eesti tantsulaadsele liikumisele Saxo Grammaticuse kroonikas “Gesta Danorum”, kus vihjatakse sõdalaste rituaalsele rütmilisele liikumisele tapluse eel.

ESIMENE EESTLASTE TANTSIMISE ISELOOMUSTAMINE
1777
eesti geograafia, majanduse ja kultuurielu uurija A.W.Hupel on oma raamatus “Topograafilised teated” peale muu iseloomustanud ka eesti rahvatantsu: “Nende (st. eestlaste) tantsimisel moodustavad paari vana ja noor, sageli mees mehega ja naine naisega, üks paar järgneb üsna lähedalt teisele, suures ringis ümber liikudes, mille juures toimub vähe vaheldust /…/. Eestlased eelistavad kogu aja ¾ või 3/8 takti, teevad väikesi, veidi lohisevaid samme ja kolmandal osal põrutavad jalga veidi tugevamini maha”.

ESIMENE EESTLASTE TANTSIMISE KIRJELDAMINE
1780
või hiljem - üht-teist puhtlõbustusliku iseloomuga tantsude kohta pani kirja H.J.Schlegel, kodukooliõpetajana Eestimaal viibinud matkajast kirjamees ja hilisem vene riigiametnik, kes õppis eesti rahvamuusikat ja rahvatantsu põhjalikult tundma kiigeplatsidel ja muudel rahva kogunemiskohtadel. “Igaüks võtab oma tüdruku käekõrvale, üks paar tantsib ees, teised paarikaupa järel, alati tüdruk ja poiss, reas, mis moodustab kord ussitaolise, kord ringikujulise joone. Mõnikord lasevad tüdrukud poistest lahti, mõlemad tantsivad eraldi pikkades, kõverates ridades, ja kui nad üksteist uuesti kohtavad, võtavad käest kinni ning tantsivad jälle käsikäes nagu ennegi. Nii lihtne, kui see tants ongi, leidub temas ometi mitmesuguseid teisendusi. Esimese tantsupaari leiutusvaim voolab igal ajal üle teistele”, Ja veel: “Sammud on ka üsna lihtsad, ainult liikumises tuleb ette igasugu muutusi” /…/ “Terve tants on nii kerge, et teda igaüks nelja-viie minutiga võib selgeks õppida”
A.W.Hupeli ja H.J.Schlegeli tantsukirjeldused vastavad hästi Mustjala paarisrongile. Samalaadne kirjeldus leidub ka Riias Läti Ajaloo Keskarhiivis Hunni kogus XIX sajandi algusest.
1893
Rootsis loodi ESIMENE Rahvatantsu sõprade ühendus
1901
Soomes loodi ESIMENE Rahvatantsu sõprade organisatsioon

ESIMENE EESTI TANTSUDE KOGUMINE, KUIGI EBATEADLIK
1905
kaks üliõpilast P. Penna ja K. Luua kirjutasid üles “Vooritantsu” ja “piru polka” algelised kirjeldused. Need olid tehtud Simititsa külas. See polnud siiski teadlik rahvatantsude kogumine.

ESIMENE TEADLIK EESTI TANTSUDE KOGUMINE
1907
esimesena talletas rahvatantse noor koolmeister G. Vilberg (dr. Vilbaste) Jõelähtmes ja Kuusalus.

ESIMENE EESTI TANTSUDE KASUTAMINE TEATRIETENDUSTES
1912
A.Kitzbergi "Libahundis" tantsiti lääne valtsi, mille seadis lavale 60 aastane Juuli Piilpäkk. Eesti rahvatantsu teadaolevalt esmakordne kasutamine teatrilavastustes!
1913
Anna Raudkats (1886 – 1965), tantsuharrastuse elustaja, tantsukoguja – kirjeldaja, autoritantsule (soveldamisele) alusepanija jne., teostas kogumisretke Seto alal ja Kolga rannas.
1915
Anna Raudkats lõpetas Aleksandri nim Helsingi Ülikooli Võimlemise Instituudi. Temast sai Eesti ESIMENE kõrgharidusega võimlemise naisõpetaja.

ESIMENE EESTI TANTSUDEGA AVALIK ESINEMINE PUBLIKULE
1915
26.novembril esitasid eesti tantse "Vanemuises" 8 paari Anna Raudkatsi juhtimisel. Seda sündmust loetakse esmakordseks eesti rahvatantsude esitamiseks publikule. Sel esinemisel olevat kordamisele läinud ka tollane Tuljaku variant!!
1917
loodi Tallinna Noorte Ühisus “Tungal”. Pearõhk oli koorilaulul.
1918
novembris Eesti Rahva Muuseumi peol “Estonias” esitati rahvatantse
1918
“Tunglast” otsivam ja teovõimelisem osa – Ülemaalisele Eesti Noorsoo Ühendusele (ÜENÜ) alusepanijad. Üks peamisi organiseerijaid oli siin August Meikop. Huvialadeks olid koorilaul, teater, lugemistoad, esperanto, võimlemine, sport, omakultuur, taarausk, kodukaunistamine, aiandus, tuletõrje, karskus jm ning juba ka rahvatants. See oli suurim apoliitiline noorteorganisatsioon Eestis.
ÜENÜ osakondi on 4 ja liikmeid 800 (osakond: kaasaegses mõistes kollektiiv, grupp, selts, ühing, seltsing, rühm jne.. – väga erinevate suurustega ja tihti oli osakondi, mis omakorda koosnesid mitmetest alajaotustest vastavalt huvialadele))
1918
asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool (praegune Muusikaakadeemia)
1922
ÜENÜ osakondi on 27
1922
8.aprillil tantsiti-esitati Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu peol Labajalg, Karutants, Juudipolka, Kupparimuia, Maavalss, Hoopvalss, Kaerajaan, Tuljak . Juhendas Anna Raudkats

ESIMENE KONFLIKT EESTI FOLKLOORSE JA STILISEERITUD TANTSUDE TEEMAL
1922
August Pulst asutas Eesti Muuseumi Ühingu rahvakommete kogumiseks ja kutsus A.Raudkatsi ühele kontserdile Estonias rahvatantse lihvima. Esimene konflikt/vaidlus tantsude folkloorsuse ja stiliseerimise teemal.
1923
kordus eelmise aasta (Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu) üritus samade tantsudega Labajalg, Karutants, Juudipolka, Kupparimuia, Maavalss, Hoopvalss, Kaerajaan, Tuljak . Juhendas Anna Raudkats

ESIMENE VÄLISRAHVATANTSURÜHMA ESINEMISREIS EESTISSE
ESIMENE SÄILINUD FILMIÜLESVÕTE RAHVATANTSIMISEST EESTIS
ESIMENE ESIMESTE RAHVATANTSIJATENA OSALESID LAULUPEOL – ROOTSLASED, MITTE EESTLASED
1923
Eestis Üldlaulupeol käis Rootsi rühm, andes sellega julgustust ka eestlastele. See on teadaolevalt esimene välisrahvatantsurühma esinemisreis Eestisse. Seni kinnitamata andmetel on see ka esimene säilinud filmiülesvõte rahvatantsimisest Eestis.

ESIMENE RAHVATANTSUKURSUS EESTIS
1925
märtsis korraldas Leo Kalmet esmakordselt eesti rahvatantsukursused - see on kaasaegsete kursuste kauge esiklaps.

ESIMENE KUTSE VÄLISSÕIDUKS EESTI RAHVATANTSIJATELE
1925
juunis saabus ÜENÜ TO rahvatantsurühmale kutse Rootsi Külakultuuri Harrastava Noorsoo V kongressile, esimene kutse eesti rahvatantsijatele sõiduks välismaale.

ESIMENE VÄLISSÕIT EESTI RAHVATANTSIJATELE
1925
Rootsis käis ÜENÜ TO rühm Ago Rooseste juhtimisel, muusik oli Ulrich Tamm. Kava valmistasid ette Leo Kalmet ja Anna Raudkats. Seda reisi võib lugeda eesti rahvatantsijate esimeseks välisreisiks.

ESIMENE EESTI RAHVATANTSU VÄÄRTUSTAMISEKS LOODUD ÜHENDUS.
1925
ÜENÜ Keskjuhatus võttis vastu otsuse luua Rahvatantsu ja Rahvakommete harrastamise eriharu. See oli esmakordne eesti rahvatantsu väärtustamiseks loodud ühendus. Ei oleks mitte midagi valesti, kui Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts end just selle loodud haru järjejärglaseks loeks. A.Raudkatsi juhendamisel korraldati uus rahvatantsude õpetamine.
1925
novembris võeti vastu otsus korraldada järgmisel suvel Noorsoolaste Omakultuuri Päevad.

ESIMENE EESTI RAHVATANTSUDE KIRJELDUSTE KOGUMIK
1926
esimesena Eestis avaldas Anna Raudkats rahvatantsukirjelduste kogumiku “Eesti rahvatantsud”
1926
ÜENÜ-s on osakondi 79

ESIMENE EESTI RAHVATANTSIJATE OMA PIDU
1926
19. ja 20. juunil, rahvatantsuliikumise esimeseks suureks esiklapseks saab eesti omakultuuri õhtu, lavastaja-juht Leo Kalmet, mille toimet rahvatantsukultuurile, selle arengule, saab võrrelda esimese laulupeo mõjuga eesti koorikultuurile. Omakultuuripeo kava koostasid Voldemar Ingermann ja Anna Raudkats, peotoimkonda kuulusid veel Meikop, Ingland, Jaik, Saarmann, Kaljot, Kalmet jt. Omakultuuripeol osales arvatavasti 380 tantsijat Eestist ja 72 Rootsist, Leedust. Esindatud oli 16 ÜENÜ osakonda. Peole eelnes rongkäik, mis tõi pealtvaatajaiks suure hulga inimesi (arvati, et vabaõhuetendusel viibis 10.000 pealtvaatajat!). Tallinna ühendrühma kavasse kuulus seitse tantsu, kogu tegelaskonda haaravateks ühistantsudeks olid “Pikk ingliska”, “Kaara Simmu”, “Piru polka” ning “Kaera-Jaan”. Omakultuuriõhtu tõi lisaks külalistele (rootsi ja leedu rahvatantsud) kohale veel filmimehed. “Eesti Film” jäädvustas peol esitatud tantse, tehtust on jälgki järel, ehkki on hilisemalt ebakronoloogiliselt kokku monteeritud. Ent ikkagi – esimene katse filmida eesti tantsu.

ESIMENE KORD OSALESID EESTI RAHVATANTSIJAD LAULUPEO KAVAS
1928
esmakordselt osalesid rahvatantsijad IX Üldlaulupeol Ilopüha etenduses.
1930
Võimlemise Instituut organiseerib võimlejatest tugeva rahvatantsurühma.
1933
rahvatants sai ka tolle jaaniõhtulavastuse koostisosaks, mis korraldati üheaegselt X Üldlaulupeoga.

ESIMENE ARVESTUSLIK RAHVATANTSUPIDU
1934
I Eesti Mängud leidsid aset 15.–17. juunini Tallinnas Kadrioru staadionil (esialgu sellist nime ei kasutatud) Vabariigi Presidendi Konstantin Pätsi patronaazi all. Üks toetajaid oli ka Eesti Olümpiakomitee esimees Johan Laidoner. Võimlemise ja rahvatantsu massesinemisele lisandusid mõned spordivõistlused (jooksud, hüpped, ujumine). Esialgu oligi see üritus mõeldud kompensatsioonina meie võistkonna eemalejäämise tõttu Los Angelese olümpiamängudest. Spordipidu aga kasvas ümber rahvapeoks, teatud mõttes isegi rahvatantsupeoks. Seda pidu peamegi tantsupidude kronoloogias esimeseks rahvatantsupeoks. Tantsu- ja liikumisjuhtideks olid Ernst Idla ning Ulrich Taumi (hilisema eestistatud nimega Ullo Toomi). Tantsiti “Tüska polkat”, “Labajalga” (praegu tuntud “Jämaja labajalg”), “Tuljakut”. Rahvatantsijatel oli üks ühisesinemine ja tantsijaid kokku oli kuni 1500 (hinnanguliselt).
1935
kogusid Rudolf Põldmäe ja Ullo Toomi 40 rahvatantsu Harglast, Rõugest, Kuusalust, Kolga-Jaanist, Karksist, Häädemeestelt, Kihnust ja Muhust.
1936
Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere tõid Jõelähtmest, Kuusalust, Jämajast, Mustjalast, Lihulast, Pärnust, Urvastest, Harglast ja mujalt rohkem kui 200 tantsu, tantsumeloodiat, fotot.
Kõige aktiivsem tegevus käis ÜENÜTO-s ehk Tallinna Osakonnas. Siit sirgusid tantsujuhid Voldemar Igermann, Ralf Ingland, Richard Kaljot, Ullo Toomi, Ernst Idla, Alfred Lepp jt. (arvud erinevad erinevates allikates)

ESIMENE : EESTI RAHVATANTS ESMAKORDSELT SEADUSES
1938
uus seadus piiritles harrastatavate alade hulka, keskseks tõusis omakultuuriharrastus, sealhulgas ka rahvatantsuharrastus.

ESIMENE TEADUSLIKUM LÄHENEMINE EESTI RAHVATANTSULE
1938
ilmus Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere teaduslik väljaanne “Valimik eesti rahvatantse”

ESIMENE TÄNAPÄEVASES STIILIS TANTSUPEO KORRALDUS
1939
Gustav Kalkun, Edgar Kolmpere, Ernst Idla, Anna Raudkats, Ullo Toomi jt tegid teoks II Eesti Mängud 16. – 18. juunini taas Kadrioru staadionil. Nüüd oli kavas palju tantse: “Oige ja vasemba”, “Jämaja labajalg”, “Jooksupolka”, “Pulgatants”, “Vananaiste löss”, “Viru valts”, “Vändra polka” ja “Tuljak”. Eeltöö oli ulatuslik ja põhimõtteliselt samasugune nagu tänapäeval – kursused tantsujuhtidele (osavõtjaid 200 – 250), instruktorite sõidud kohtadele, peod (“mängud”) maakonnakeskustes jne. Anna Raudkatsi juhitud “Tuljak” tuli taas kordamisele. Esinejaid oli üle 1500, mõningatel andmetel kuni 1800. Tantsijad osalesid ühes staadionietenduses.
1940
17.–18. juunil Kadrioru staadionil peeti pidu ÜENÜ XX aastapäeva tähistamiseks. Registreerus 103 rahvatantsurühma (1420 tantsijat), 70 naisvõimlemisrühma (780) ja 64 meesvõimlemisrühma (620). ÜENÜ-l oli eelnevaid suurpidusid korraldades kogunenud kogemusi – töö laabus. Osalesid ka koorid (üldjuht Gustav Ernesaks). Peo pealavastajaks sai Ullo Toomi. Kavas olid: Randlane, Mustjala paagimees, Vändra polka, Jämaja labajalg. ÜENÜ 57-e osakonna hästi ettevalmistatud tantsijad moodustasid staadionimurule 13 tihedat ringi: Eesti harrastusrahvatants oli tõusuteel … ja siis tuli 22. juuni 1940.
22. juunil heisati Pika Hermanni torni punane lipp.
ENSV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega likvideeriti ÜENÜ ja tema osakonnad kui ühing, kelle tegevus rahvahulkade poliitilise ja kunstilise kasvatuse seisukohalt osutus mittevajalikuks nõukogude ühiskonnas

ESIMENE ELUKUTSELISTE EESTI RAHVATANTSIJATE RÜHM
1941
detsembris tehti algust Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite ERKA asutamisega Tseljabinskis. Hulk kunstihuvilisi (ka rahvatantsuhuvilisi) vabastati muudest kohustustest. Ansamblite asukohaks sai Jaroslavl. Sündis sisuliselt esimene kutseline tantsuansambel.
1942
22. märtsil peeti ERKA avakoosolek. Jaroslavl sai ligi 300 Eesti kunstitöötaja ja nende perekonnaliikme asukohaks, kust tehti esinemisreise mitmele poole. Eestlastele anti Jaroslavlis elamiseks ja harjutusruumideks juba alates veebruarist 1942 klubi “Gigant” teine korrus ja kõrvalruumid, üks võõrastemaja täielikult ja teistest mõned toad. Elati ka erakorterites. Ruumikitsikus andis tunda harjutuste läbiviimisel, sest rühmi oli palju (draamatrupp, mees-, nais- ja segakoor, rahvatantsurühm, sümfoonia- ja dzässorkester). Igapäevased proovid käisid kella 7.00 – 23.00 klubi kinosaali fuajees, garderoobis, laval ja muudes võimalikes paikades. Suurimaks kollektiiviks oli laulu- ja tantsuansambel. Selle moodustasid tantsurühm, sega- ja meeskoor. Grupi üldjuhiks oli draamalavastaja Priit Põldroos. Tantsurühmas oli algul 16 tantsijat, koosseis polnud algusest lõpuni stabiilne. Tantsujuht oli Anna Ekston. Igapäevaseid tantsuharjutusi juhtis Enn Loorsoo. kavas olid “Tuljak”, “Jooksupolka”, “Pulgatants” jt. Tantsude lavastamine sai hoogu siis, kui Anna Ekston sõitis Moskvasse ennast täiendama ja kunstilise juhi kohustused sai karaktertantsuspetsilist Nadezda Taarna. Tantsiti veel “Hiiu valtsi”, “Kivikasukat”, “Peiupolkat” jt. (Peiupolkast on olemas ka filmisalvestus).ERKA alustas avalikku tegevust 26. aprillil kontserdiga Jaroslavli Volkovi-nim teatris. Hiljem käis tantsurühm koos kooriga pikemal reisil Vologda ja Gorki oblastis. Novembri alguses anti nn laulu- ja tantsuansambli poolt sari kontserte Jaroslavli linnas. detsembris esineti Moskvas (esinduskontsert oli Tsaikovski-nim saalis) montaaziga “Juunipäevad”, Eugen Kapi muusikaga. Kolme nädala jooksul olid esinemistega hõivatud 185 inimest..
1943
jaanuarist juuni keskpaigani tegi laulu- ja tantsuansambel pikema kontsertreisi koos instrumentalistide-grupiga ning vokalistidega (Aleksander Arder, Marta Rungi jt). Alustati Moskvas ja kõigepealt esineti Frunze-nim haiglas, kus oli ravil umbes 150 eestlast. Edasi sõideti Kuibõsevi ja Tsapajevskisse (linnade tookordsed nimed), Ufaasse, Sverdlovskisse, Nizni Tagili ja teistesse Uraali linnadesse. Kontserdid jätkusid Kuznetski basseini linnades. Kokku anti ligi 100 kontserti, neist üle paarikümne haiglates ja sõjaväeosades. Suur-sündmuseks oli Jüriöö ülestõusu 600.aastapäeva tähistamine mitmesuguste ettevõtmistega.
1944
enne märtsipommitamist, oli “Estonia” kontsertsaalis ilus üritus, rahvakommete lavastus “Leetpalu volbripidu”. Osalesid mitmed Tallinna rühmad, teiste seas ka lasterühmad. Kavas olid eesti rahvatantsud. 9 märtsil pommitati “Estonia” varemeteks Ed.Tubina – Rahel Olbrei “Krati” etendamise õhtul. See Eesti esimene ballett põhineb lavastatud rahvatantsudel “Tants linnu kombel”, “Talgupolka”, “Pikk ingliska” jt ja rahvakommetel/-uskumustel. Nii lõppes “Estonia” ajaloo üks periood eesti tantsudega.

ESIMENE EESTI NAISRÜHMADE OMA ESINEMINE. NAISRÜHMADE „SÜND“.
1944
suvel toimus Tallinnas Kadrioru staadionil spordi- ja rahvapidu, mille korraldust ja sisu on kahjuks seni äärmiselt ebapiisavalt uuritud ja seetõttu on see pidu, potentsiaalselt III Eesti Mängud (?), jäänud rahvatantsupidude järjestuses numereerimata. Ka selle peo kaadrid on filmikroonikas olemas. Kuna see pidu toimus veel Saksa okupatsiooni ajal, siis tulenevalt ei saadudki seda mainida või uurida nõukogude ajal. Filmikaadrite põhjal ja mõningate mälestuste alusel oli see esimene eesti naisrühmade massiesinemine ja tulenevalt ka naisrahvatantsimise propageerimise algusaeg.
1944
aprillis oli Moskvas ERKA teistkordne kontsertide sari, kus aktiivselt osalesid ka rahvatantsijad. Pärast edu Moskvas tulid maikuust juuli keskpaigani kontserdid Novosibirski ja Kemerovo oblasti linnades. Kaasa tegid lauljad Olga Lund, Aleksander Arder jt. Juulikuus saabuti Leningradi. Tantsurühm, koorid ja orkestrandid pidid augustis veelkord tagasi Jaroslavli sõitma, et teha ettevalmistusi esinemiseks Eestis, kus üks okupatsioon oli välja vahetamas teist. Septembris oldigi tagasi kodumaal. Üks ERKA tantsurühma esinemine Narva taga on ka filmitud
1944
novembris ERKA likvideeriti. Anna Ekston on meenutanud: “Nende aastate jooksul käis rühmast läbi ligi 30 inimest. Hilisematest kuulsustest olid siin Inna Taarna ja Jüri Järvet (ka filmis äratuntavalt). Minu jaoks oli oluline, et sain töötada koos Enn Loorsooga. Ta oli Ullo Toomi õpilane. Eesti rahvatantsutundjana aitas ta mind tublisti. Olin väga kurb, kui ta lahkus südamehaiguse tõttu Novosibirski kontserdi aegu. Raske oli temaga hüvasti jätta nii kaugel kodumaast. Istutasime tema kalmu ümber viis kaske”.
novembris moodustati Filharmoonia juurde kutseline tantsurühm (ERKA baasil, tegutses kuni 1948). Nadezda Taarnast sai selle juht. Tantsima tulid Nelli Uustalu, Olga Kallas, Aleksandra Tratsevskaja, Ekaterina Lebedeva. Neist said hiljem arvestatavad rahvatantsujuhid.

ESIMENE ULLO TOOMI RAHVATANTSURAAMAT
1945
ilmus praktikutele mõeldud Ullo Toomi koostatud “Valimik eesti rahvatantse”, 23 tantsu. (“Oige ja vasemba”, “Kalamies”, “Vändra polka”, “Kassari”, “Hiiu valts” jt).
1945
alustas Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel. Alustasid Ilmar Reidla ja Ester Prinits.
1946
alustas Kutsehariduse tantsuansambel “Sõprus” (esimene juhendaja oli Robert Rood, seejärel 1951-1961 Ullo Toomi, 1961-2002 Ilma Adamson, seejärel lühikest aega Tõnu Pomerants ja nüüd Katrin Järvis)
1946
alustas Rakvere rahvatantsuansambel “Tarvanpää”. Juht Leoniide Viires. 1959-168 Ellen Urbus, 1968-alates Maie Orav.

ESIMENE KORD KAKS PIDU ÜHES RONGKÄIGUS.
1947
sõjaperioodi lõpp-punktiks sai XII Üldlaulupidu 27. juunil 1947. aastal üheaegselt korraldatud rahvakunstiõhtuga (nüüd nimetame seda III Üldtantsupeoks). Kaks pidu üheaegselt ja ühine rongkäik leidis nüüd aset esmakordselt. Rahvakunstiõhtu kavas osales vaid kuni 840 rahvatantsijat.
1947
“Estonia” taasavamine novembrikuus (regulaarne teatritöö algas 1948. aastal). Avakontserdil esitati esimene vaatus Eugen Kapi - Helvi Tohvelmanni “Kalevipojast”, kus eesti tantsu (“Räditants”, “Karutants”) võimalusi näidati professionaalsel laval. Algas teatrimaja uus ajajärk – jällegi lavastatud tantsudega.
1948
tegutses Eestis 259 rahvatantsurühma 3668 tantsijaga ja neid õpetas 185 rahvatantsuõpetajat.

ESIMENE UUTE TANTSUDE LOOMEVÕISTLUS
1948
oli esimene tantsuloomevõistlus. Auhinnatud tantsud pole tänaseni vananenud, neid esitati korduvalt üldtantsupidudel, nad on praegugi rühmade repertuaaris. Need tantsud on - Valgemäede “Kuljus” (I koht), Ullo Toomi “Kosjatants” (II koht), Anna Raudkatsi “Viirg- ja ringtants” (III koht).
1949
alustas Tallinna Tehnikaülikooli rahvatantsuansambel “Kuljus”. Juhendaja Salme Valgemäe 1949-1974 , hiljem Pill ja Ülo Luht ning täna Marina Kuznetsova
1949
alustas Tallinna Madruste Klubi laulu- ja tantsuansambel. 1965.aastatst juht Ivan Makarov
1949
alustas Sillamäel tantsuansambel "Suveniir". Juht Nikolai Sviguzov, hiljem Tatjana Verhushina, seejärel Natalja Rasskazova.
1950
21. juulil toimus Üldlaulupidu ja tantsupidu Lauluväljakul (segarühmad, 1500 tantsijat). See on ilmselt kõige dramaatilisem pidu, eriti peoeelne periood. Püsisid kõikmõeldavad natsionalismisüüdistused. Ullo Toomi oli üldjuhi kohalt kõrvaldatud. Võrreldes varasemaga valiti repertuaar uute “tõdede” alusel – eesti rahvatants (Oige ja vasemba, Jooksupolka, Vändra polka, Kalamies, Hüppetants, Ingliska, Sindlilõikamine, Jämaja labajalg, Tuljak), autoritants (E. Lekko “Pillerkaare polka”, H. Mikkeli “Lina”, U. Toomi “Kosjatants”), teiste rahvaste tantsud (“Vene ringtants”, karjala “Niidirull”, ukraina “Hopakk”, leedu “Veski”, läti “Atškups”. Tantsiti eesti rahvarõivais. Sellest peost on ka filmilõik videoteegi kroonikas.

ESIMENE ENSV KIRJANDUSE JA KUNSTIDEKAAD
1950
Moskvas viidi läbi ENSV Kirjandusdekaad, kus illustreerivate kontsertide tantsuosa kuulus Filharmoonia rahvatantsurühmale Ullo Toomi juhtimisel. Sai alguse kirjanduse- ja kunstidekaadide korraldamise tava (järgnevatel aastatel Moldaavias, Armeenias, Ukrainas, Gruusias, Usbekistanis, Kasahstanis jm. ).
1951
kolmas tantsuloomevõistlus oli silmapaistvate tulemustega. Jällegi kaks esikohta – Enn Loo “Heinal” ning Salme ja Ott Valgemäe “Kiik kutsub”.
1951
alustas Pärnu rahvatantsuansambel “Kajakas”. Juht Naima Ebrok.
1951
alustas Narvas tantsuansambel "Narva". Juht Suren Arutjunjan
1951
alustas Tallinnas tantsuansambel "Tuisuline". Juhid Manfred ja Helju Vesmes, seejärel Ilma Adamson. 1966 , Ott Valgemäe, kellele 1974 tuli appi Salme Valgemäe
1952
alustas Tallinnas tantsuansambel "Kullaketrajad".
1953
loodi Kultuuriministeerium. Rahvatantsujuhtidele loodi tänaseni kestev õppimisvõimalus. Hakkas tegutsema rahvatantsujuhtide kolmekuuline kursus (praegune Rahvakultuurikeskuse rahvatantsujuhtide kool), mis andis I lennu juba samal aastal - lõpetasid nüüdseks tuntud nimed nagu Salme ja Ott Valgemäe, Alfred Raadik, Nelli Uustalu, Ekaterina Lebedeva, Olga Kallas, Aleksandra Tratsevskaja, Inna Malva jt. Lektoriteks olid Ullo Toomi, Nadežda Taarna, Zoja Kalev, Gennadi Podelski, Arvo Kruusement jt. Moskvast tuli kuulus professor Tamara Tkatšenko.

ESIMENE TÕSISELT SUUR JA OLULINE RAHVATANTSURAAMAT
1953
ilmus Ullo Toomi koostatud “Eesti Rahvatantsud” (111 tantsu), mis kujunes 20.sajandi kõige olulisemaks eesti rahvatantsuraamatuks Eestis ja ka väljaspool. See “piibel” ilmus Kanadas kordustrükis väiksemas formaadis ning sai peamiseks abivahendiks paljudele välis-eesti rahvatantsuõpetajatele. Raamatu ühe osana oli ära trükitud 34 tantsu 15 autorilt (Helju Mikkel, Enn Loo, Salme ja Ott Valgemäe, Ekaterina Lebedeva, Ullo Toomi, Helmi Tohvelmann, Senta Ots, Aleksandra Tratsevskaja, Elmar Lekko, Robert Rood, Anna Raudkats jt).
1953
alustas Kohtla-Järvel rahvatantsuansambel "Virulane". Juht Lembit Pärnaste, hiljem 1957-1959 Malle Kull, 1959-1961 Heidi Rekand, 1956 paralleelse vene rühma juht Sanja Maksjutova (kuni 1965). 1961 tuli Urve Kilk ja 1972 Eike Rõõmus.

ESIMENE MASSILINE TANTSUPIDU JA ESIMEST KORDA KAKS ETENDUST
ESIMENE TANTSUPIDU KALEVI / KOMSOMOLI / STAADIONIL
1955
20.-21.juulini toimunud V üldtantsupidu oli esmakordselt “massiline”. Osavõtjaid oli juba umbes 3000 ja esmakordselt toimus kaks esinemist. See oli esimene rahvatantsupidu vastvalminud Komsomoli nimelisel staadionil (praegu Kalevi staadion).

ESIMENE KORD KOGUTI VANU TANTSE KINOKAAMERAT KASUTADES
1956
Kihnus kogusid rahvapärimust Tartu Ülikooli üliõpilased Milvi Sakkis ja Ingrid Ruus-Rüütel. Esmakordselt kasutati algmaterjali talletamiseks kinokaamerat..

ESIMENE KORD VALITI RÜHMA TANTSIJAID AVALIKU KONKURSI PÕHJAL
1956
Filharmoonia esindusrühma konkursile tuli üle saja huvilise. See sai esimeseks valiku põhjal organiseeritud tantsurühmaks Eestis. Kolmanda rühmana sai dekaadile kutsehariduse süsteemi Kunstilise Isetegevuse Ansambli segarühm (praeguse nimega "Sõprus"), juhatas Ullo Toomi.

ESIMENE ÜLIÕPILASTE LAULU- JA TANTSUPIDU GAUDEAMUS
1956
Richard Ritsing ja Helju Mikkel viisid ellu Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeo Gaudeamuse idee. I Gaudeamus toimus Tartus Toomeorus 7.–8. juulil (üle 2200 laulja, tantsija, mängija).
1957
valmistuti VI Ülemaailmseks noorsoo- ja üliõpilasfestivaliks Moskvas. 140 tantsijal ja lavastusgrupil (Salme ja Ott Valgemäe, Heino Aassalu, Alfred Raadik, Naima Ebrok, Ekaterina Lebedeva, Helga Sisas jt) oli mitu kuud kestnud ettevalmistusperiood. 140 tantsija seas esinesid selle aja tugevamad rühmad (“Tselluloosi” klubi, Vineeri- ja mööblivabriku klubi, Pärnu KETA klubi, Pärnu Linavabriku rühm) täiskooseisus. Luzniki staadionil esitati “Oige ja vasemba” Valgemäe´de massiseades. Selle tantsu fooni tegid teiste liiduvabariikide koondrühmad. See juulikuine esinemine jääb edukana ajalikku. Tallinnas eelnes sellele Eesti festivali lõppkontsert Kalevi staadionil (üldjuht Alfred Raadik).

ESIMENE KORD TULJAKU LÕPUTÕSTE NAISTE AVATUD KÄTEGA
1957
Moskva noorsoo ja üliõpilasfestivali kultuuriprogrammis osalemiseks lisas Ullo Toomi Tuljakule tänapäevani kasutatava naiste avatud kätega lõputõste.

ESIMENE MEDAL EESTI RAHVATANTSIJATELE VÄLISKONKURSILT
1957
Eestisse tuli esimene rahvusvahelise rahvatantsurühmade võistluse medal – Moskvas sai pronksmedali Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambel (juht Helju Mikkel).

ESIMENE KULDMEDAL EESTI RAHVATANTSIJATELE VÄLISKONKURSILT
1957
Tantsuansambel "Kuljus" sai üleliidulise ülevaatuse kuldmedali.

ESIMENE RAHVATANTSU RAHVAKUNSTNIK EESTIS
1957
ENSV esimeseks rahvatantsuala rahvakunstnikuks sai Ullo Toomi
ENSV teeneliseks kunstitegelaseks sai Anna Raudkats
1958
II Gaudeamus toimus 5.–7. juulini Riias ja Siguldas. Tegelasi 3000. Eesti koondrühma juht Helju Mikkel.
1960
VI Üldtantsupidu (üheaegselt XV Üldlaulupeoga) 18.–20. juulil nüüd juba omaseks saanud Komsomoli staadionil (praegune Kalevi staadion). Kontserdid toimusid õhtusel ajal (kell 20.00 ja teisel päeval kell 21.00). Prozektorite valgusel lõid eriliselt särama rahvarõivaste värvid. Pimeduses pääses mõjule tõrvikute kasutamine. Peo aujuhiks sai Anna Raudkats. Osavõtjaid oli taas üle kolme tuhande – 3830.


ESIMENE NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU
1962
toimus Noorte I laulu- ja tantsupidu, mis toimus lõkkeõhtuna ja pühendati pioneeriorganisatsiooni 40.aastapäevale. Tantsis 250 rühma. Tantsijaid oli 3532. Need jaotusid mudilas-, laste-, noorte ja neiduderühmadeks. Esmakordselt lõpetati Oige ja vasembaga, millest saigi kõikide järgnevate pidude finaaltants. Üldjuht Alfred Raadik.
1962
Tantsuansamblile „Sõprus“ omistati rahvakollektiivi nimetus.

ESIMENE KORDA NIMETATI TANTSUPIDU ÜLDTANTSUPEOKS.
1963
Eesti harrastusrahvatants väljus laulupidude ripatsi seisundist. VII Üldtantsupidu leidis aset 20.–21. juulil, anti kolm kontserti. Sedavõrd oli kasvanud pealtvaatajate huvi. Selle peo osavõtjate arv oli ligi 3800.
1964
ENSV teeneliseks kultuuritegelaseks nimetati Kai Leete ja Linda Raus
ENSV teeneliseks kultuuritegelaseks said Erna Kaasik, Helju Mikkel, Ott ja Salme Valgemäe

ESIMENE KÕIKEHÕLMAV EESTI RAHVATANTSU OSKUSSÕNASTIK
1966
ilmus Kristjan Toropi “Eesti rahvatantsu oskussõnastik” Kordustrükid ERRS-i väljaandena 1990. aastal ja Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskuse väljaandena 2000.aastal. Oskussõnastik kujunes oluliseks tähiseks eesti rahvatantsu käsitlemisel.
1966
Tantsuansambel "Sõprus" sai ENSV teeneliseks kollektiiviks. Samal aastal käis "Sõprus" kultuuridekaadil Irkutskis
1967
III Gaudeamus Tartus. Üldjuht H.Mikkel ja peolisi 3200.
1967
Noorte II tantsupidu pühendati revolutsiooni 50.aastapäevale. Pidu toimus 24. ja 25. juunil – stsenaarium Urve Buschmanilt, üldjuht Alfred Raadik. Jaguneti I-IV, V-VI, VII-VIII klassi, vanema astme ning neidude rühmadeks. Tantsijaid oli rohkem – 4899
1967
Soomes käis tantsuansambel "Kajakas"
1968
IV Gaudeamus Vilniuses, tegelasi 3000. Eesti rahvatantsijate juht-lavastaja Salme Valgemäe.
1968
alustas Narvas Kultuurimajas Rugodiv rahvatantsuansambel "Noorus". Juht V.Fedorovitsh. Hiljem Ljubov Poljakova, ja veel hiljem tänaseni Natalja Mõtus.

ESIMENE EESTI RAHVATANTSU TREPITANTS
1969
juubelilaulupeole 100 aastat esimesest peost kutsuti rahvatantsijad treppidele tantsima. Siit sai alguse trepitantsude mõte. Esimese trepitantsu sünni juures olid tegevad Salme ja Ott Valgemäe, Nelli Uustalu, Heino Aassalu jt.
1969
14.märtsil alustas rahvakunstiansambel "Leigarid". Juht Kristjan Torop

ESIMENE EESTI RAHVATANTSIJATE OMA ÜLDTANTSUPIDU
ESIMENE OSAVÕTJATE ARVUGA LIGI 10 000 ÜLDTANTSUPIDU
1970
toimus iseseisev rahvatantsupidu, IX üldtantsupidu, 18.–19. juulini. Laulupidu oli eelmisel aastal ära olnud. Kuna Tallinn ei olnud kahe suurpeoga ülekoormatud, siis oligi tegelaskond kõigi aegade arvukaim – ligi 10.000. Nende ees seisis üldjuhina Helju Mikkel. See oli senise eesti rahvatantsuajaloo suurim rahvatantsijate oma pidu, kus rongkäiguga tuldi rahvast tulvil staadionile. Osavõtnutele jäi see pidu meelde kui tõeliselt oma pidu. Kahjuks ei suutnud rahvatantsijad omaenda pidu hoida ning järgnevalt toimub ta taas justkui laulupidude programmi kaasnähtena (väljaarvatud 1981, mil laulupidu toimus olümpiaaastal 1980).
1971
V Gaudeamus 3000 osavõtjaga toimus Riias ja Ogres 9.–11. juulil. aastal. Eestipoolne üldjuht Henn Tiivel.
1972
Noorte III tantsupidu korraldati 1972. aastal, siis anti kolm kontserti. Stsenaarium ning üldjuhtimine Alfred Raadikult. Esmakordselt tulid tantsumurule mudilased Tallinna lasteaedadest, varasem I-IV klassi aste jagunes pooleks (I-II ja III – IV kl), kasvas tantsijate arv.

ESIMENE EESTI TANTSUANSAMBEL ESINES MOISSEJEVI ANSAMBLI PROGRAMMIS
1972
Kasahstanis NLiidu Akadeemilise Tantsuansambli (Igor Moissejev) kontsertkavas osales kuu aega TA "Sõprus" eesti rahvamängude ja Kai Leete "Võrokeste tandsuga".
1972
Tantsuansamblist "Sõprus" lahku löönud tantsugrupp, rahvamuusikaorkester ja vokaalansambel läksid S.M.Kirovi nim. kalurikolhoosi alla ja moodustasid rahvatantsuansambli "Randlane". Rahvamuusikaorkester "Vikerlased" ja vokaalansambel "Põhjapiigad" jäid oma nimedega. "Randlase" asutas ja juhtis Heino Aassalu.
1972
Prantsusmaal oli kahekuulisel turneel "Randlane" (seda veel "Sõpruses" omandatud repertuaariga) ja "Sõprus" käis Ungaris
1974
Harjumaa S.M.Kirovi nim. kalurikolhoosi rahvatantsuansambel “Randlane” (juht Heino Aassalu) pälvis pronksmedali Kishinjovis rahvusvahelisel festivalvõistlusel. Rühm oli moodustatud vaid 2 aastat varem tantsuansamblist “Sõprus” lahku löönud täisprogrammiga tantsurühma, saateorkestri “Vikerlased” ja vokaalansambli “Põhjapiigad” baasil.
1974
VI Gaudeamus 6.–7. juulil Tartus ja Põlvas, osalejaid oli 4500.

ESIMENE ÜLDTANTSUPIDU VIIE ETENDUSEGA
1975
XI üldtantsupidu 18.-20.juulini oli esimene katsetus anda 5 staadionietendust. Osavõtjaid oli 6033.
1975
Tantsuansambel "Randlane" käis Saksa DV-s, Süürias, Jordaanias,
1977
Noorte IV tantsupidu tähistas pioneeriorganisatsiooni 55. aastapäeva. Tantsupidu toimus 1. ja 2. juulil. Esineti neljal korral, neist esimene peaproov-kontsert läks laulupeolistele. Tantsijaid oli 7002 ja nad jagunesid samadesse liikidesse nagu eelmiselgi peol. Lisandusid ühendatud vene tantsurühmad. Taas oli üldjuht Alfred Raadik ja aujuht Ullo Toomi.
1977
Tantsuansambel "Kuljus" sai üleliidulise Komsomoli preemia
1977
Tantsuansambel "Randlane" käis Rootsis ja Saksa DV-s
1977
ENSV rahvakunstniku aunimetus omistati Alfred Raadikule
1978
VII Gaudeamus 7.–9. juulini Vilniuses, Eesti üldjuht Henn Tiivel, osavõtjaid juba 6000.

ESIMENE TRENN RAHVATANTSUSELTSIL „KANDALI“
1978
13.oktoobril alustas tegevust Tallinna 19.tehnikakooli rahvatantsukollektiiv (praegune rahvatantsuselts "Kandali"). Esimesed kaks hooaega ainult naisrühmad.
1978
tantsuansambel "Randlane" sai rahvakollektiivi nimetuse ja käis Saksa DV-s ja Soomes

ESIMENE NAINE SAI EESTI RAHVATANTSU RAHVAKUNSTNIKUKS
1978
ENSV rahvakunstniku aunimetus omistati Ilma Adamsonile

ESIMENE : RAHVATANTSIJATE KÕIGE KÕRGEM ESINEMINE
1979
Jaapanis käis Eesti kultuuridelegatsioonis TA Sõprus kahe tantsupaariga. lennul Moskvast Tokiosse toimus seni teadaolevalt eesti tantsijate kõige kõrgem esinemine - ligi 11 km kõrgusel esitasid Udo Lätt ja Valdo Rebane rootsi Härjatantsu, mis hoolimata reisipubliku vaimustusest peale teist tuuri stjuardesside poolt katkestati.
1979
tantsuansambel "Randlane" käis Ungaris
1980
Eesti rahvatantsijad osalesid Moskva Olümpiamängude avatseremoonias. Eesti rahvatantsude osa lavastas Heino Aassalu. Üldlavastaja oli Mihhail Godenko. Eestist osalesid tuntumad tantsuansamblid.
 

ESIMENE VABARIIKLIK KOOLINOORTE VÕISTUTANTSIMINE "NOORUS TANTSIB"
1982
Tallinna 19.Tehnikakooli initsiatiivil korraldati esimene koolinoorte vanema astme C segarahvatantsurühmade võistutantsimine "Noorus tantsib", mille patrooniks oli rahvakunstnik Alfred Raadik. A.Raadik pani välja võistutantsimisele ka rändkarika. Esmakordselt võistlesid omavahel keskkoolide, tehnikumide, kutsehariduskoolide ja noortekeskuste (pioneeride majad jm.) segarühmad ühes võistluskategoorias.


ESIMENE RAHVATANTSURÜHMADE AVALIK JA ERAPOOLETU HINDAMINE
1982
Koolinoorte võistutantsimisel "Noorus tantsib" kasutati esmakordselt hindamist, kus kohtunikud näitasid rühmadele pakutavaid hindeid ja kohti avalikult ilma omavahel konsulteerimata. Seda hindamissüsteemi kasutati kõigil võistutantsimistel "Noorus tantsib" ajavahemikus 1982 kuni 2002. Kuigi see oli kõigile arusaadav ja mõjutamatult erapooletu hindamine, ei leidnud see suurt kasutamist teistel konkurssidel ja tantsuvõistlustel.
1981
XII üldtantsupidu toimus aastase nihkega (Moskva OM ja Tallinna purhjeregati tõttu) 3.-5.juulini, viie etendusega ja 7006 esinejaga.
1981
VIII Gaudeamus 10.–12. juulini Riias ja Ogres, osalejaid veelgi rohkem, 6500.
1982
Noorte V tantsupidu toimus 2. ja 3. juulil – kokku neli etendust, üldjuht-stsenarist Mait Agu. Tantsupeo aujuht oli Alfred Raadik. Pidu pühendus ametlikult pioneeriorganisatsiooni 60.aastapäevale.
1983
ilmus Ullo Toomi raamat “Kaerajaanist tantsupeoni”, kus peale autori on omapoolseid uuringuid esitanud raamatu koostaja Heino Kermik.
1984
IX Gaudeamus 7.–8. juulini Tallinnas, taidlejaid 6000. Kontserte antakse Tartus, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Üldjuht Mait Agu.
ENSV teeneliseks kunstitegelaseks sai Mait Agu
1985
Eesti rahvatantsijad osalesid Ülemaailmse Noorsoo ja Üliõpilasfestivali kultuuriprogrammis Moskvas. Eesti delegatsiooni kunstiline juht oli Heikki Unt, administraator Valdo Rebane. Baltikumi loodushoiuteemalise tantsu lavastas Imants Magone.
1985
CIOFF'i - Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsioonide Nõukogu XVI Maailmakongress toimus Tallinnas

ESIMENE VIRU SÄRU
1986
I Viru Säru Folkloorifestival
1987
Noorte VI tantsupidu leidis aset 3.-4. juulil. Jällegi anti koos peaprooviga kokku neli etendust. (stsenarist-üldjuht Mait Agu).
Maie Orav, Ullo Toomi nimelise tantsupreemia esimene laureaat

ESIMENE FOLKLOORIFESTIVAL BALTICA
1987
I Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Leedus
1988
asutati Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
1988
asutati Eesti Folkloori Selts
1988
B - rühmade ESIMENE oma tantsupäev Tallinnas 25.juunil
1991
Kägara 91 Tallinnas 23.märtsil

ESIMENE EESTLASTE OSALEMINE EUROPEADEL
1965
Saksamaal Dortmundis 2.Europeadel esindas Eestit eestlaste rahvuskogukonna rahvatantsurühm Saksamaalt Porz-Vesthovenist, mida juhendas Evald Fuks.

ESIMENE KODU-EESTLASTE OSALEMINE EUROPEADEL
1993
Taanis Horsenses 30.Europeade rahvakultuurifestival, esmakordselt osalenud Eesti oli esindatud mitme kollektiiviga – rahvatantsuansambel Kajakas Pärnust, rahvamuusikaansambel Kiili Harjumaalt ja rahvatantsuansambel Kandali Tallinnast
1994
Saksamaal Frankenbergis 31.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 14 kollektiivist kokku 120 tantsija, muusiku ja saatjaga. (Aste Saaremaa, Auto Pärnu, Kandali Tallinn, Kiili Harjumaa, Kirmas Pärnu, Lootar Harjumaa, Lust Raplamaa, Mari & Jüri Ida-Virumaa, Orissaare Gümnaasium Saaremaa, Orissaare Muusikakool Saaremaa, Pärliine Võrumaa, Rävala Tallinn, Tsuua Sulatsõ Võrumaa, Virulane Ida-Virumaa, Õerutajad Viljandimaa)
 

ESIMENE KORD SÕITIS EESTIST FESTIVALILE DELEGATSIOON ÜLE 600 LIIKMEGA
1995
Hispaanias Valencias 32.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 47 kollektiivist kokku 676 tantsija, muusiku ja saatjaga. Korraldajad panid Eesti festivali rongkäigus kokku - see pilt sini-must-valgete lippude "merega" lummas Valencia kohalikku fotoklubi sedavõrd, et nad muutsid oma nime "Estoniaks".
1996
Itaalias Torinos 33.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 25 kollektiivist kokku 412 tantsija, muusiku ja saatjaga.
1996
8.-11.augustini toimus ülemaailmne eestlaste kokkutulek ESTO Tallinnas

ESIMENE VALDAVALT ÜHE AUTORI TANTSUDEST TANTSUPIDU
1997
VIII noorte tantsupidu. Ühelt autorilt (stsenaariumi autorilt ja kunstiliselt juhilt Mait Agult) nähti kavas üksteist tantsu. Ka Alo Siiak, Maido Saar, Kristjan Kurm, Kalev Järvela, Ene Jakobson on Pedagoogikaülikooli koolkonnast – see muutis etenduse küllaltki ühetooniliseks, kontrastivaeseks, estraadlikuks. Peolisi oli 6230 (lisaks liikumisrühmad 840 esinejaga).
1997
Sveitsis Martignys 34.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 25 kollektiivist kokku 252 tantsija, muusiku ja saatjaga.
1998
Prantsusmaal Rennesis 35.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 18 kollektiivist kokku 237 tantsija, muusiku ja saatjaga.
1998
ERRS 10.aastapäeva tantsupidu Tallinnas, lavastas Ülo Luht

ESIMENE VÄLISEESTI RAHVATANTSUJUHT SAI TOOMI PREEMIA
1999
USA-s Oregonis Portlandis tegutseva rahvatantsurühma „Tulehoidjad“ juht Liina Teose, Ullo Toomi nimelise tantsupreemia viieteistkümnes laureaat. Tulehoidjad asutas Liina Teose ema Lehti Merilo.
1999
Saksamaal Bayreuthis 36.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 19 kollektiivist kokku 256 tantsija, muusiku ja saatjaga

ESIMENE SOOME-EESTI ÜHISTANTSUPIDU
2000
Soome-Eesti ühine tantsupidu Helsingis. Eesti poolne üldjuht Maie Orav.
Taanis Horsenses 37.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 16 kollektiivist kokku 230 tantsija, muusiku ja saatjaga.
2000
ilmus Kristjan Toropi “Eesti rahvatantsu oskussõnastik” teine kordustrükk Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskuse väljaandena (esmatrükk 1966 ja esimene kordustrükk 1990)

ESIMENE REKORDTANTS
2000
Võru Folkloorifestivalil tantsiti Sabatantsu, milles üheaegselt osales 4594 tantsijat ja "saba" pikkus oli 2183 meetrit.
2001
Hispaanias Zamoras 38.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 16 kollektiivist kokku 225 tantsija, muusiku ja saatjaga.
2002
Belgias Antwerpenis 38.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 11 kollektiivist kokku 187 tantsija, muusiku ja saatjaga.
2003
Itaalias Nuoro 40.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 21 kollektiivist kokku 286 tantsija, muusiku ja saatjaga.
2003
Laulu ja Tantsupeo Sihtasutuse direktorina alustas Aet Maate

ESIMENE EUROPEADE EESTIS
2011
Tartus toimus 48.rahvusvaheline rahvakultuurifestival Europeade paralleelselt Hansapäevadega.

ESIMENE KORD SÕITIS EESTIST FESTIVALILE DELEGATSIOON ÜLE 800 LIIKMEGA
2015
Eesti delegatsioon Helsingborgis Rootsis 52.Europeadel koosnes 885 liikmest (tantsijad, lauljad, muusikud, saatjad)

ESIMENE KORD SÕITIS EESTIST FESTIVALILE DELEGATSIOON ÜLE 1000 LIIKMEGA
2017
Eesti delegatsioon Turkus Soomes 54.Europeadel koosnes 1018 liikmest (tantsijad, lauljad, muusikud, saatjad)

 

MIDA TÄHISTADA, millest möödub 2022.aastal 5,10,15 .... jne. meenutamisväärset aastat

 

1907        115 aastat tagasi 
esimesena talletas rahvatantse noor koolmeister G. Vilberg (dr. Vilbaste) Jõelähtmes ja Kuusalus.
1917        105 aastat tagasi
loodi Tallinna Noorte Ühisus “Tungal”. Pearõhk oli küll koorilaulul.
1922        100 aastat tagasi
8.aprillil tantsiti-esitati Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu peol Labajalg, Karutants, Juudipolka, Kupparimuia, Maavalss, Hoopvalss, Kaerajaan, Tuljak . Juhendas Anna Raudkats
A.Pulst asutas Eesti Muuseumi Ühingu rahvakommete kogumiseks ja kutsus A.Raudkatsi ühele kontserdile Estonias rahvatantse lihvima. Esimene konflikt tantsude folkloorsuse ja stiliseerimise teemal.
1927       95 aastat tagasi
Anna Raudkats avaldas tantsukirjelduste kogumiku “Valimik Põhjamaade tantse”
1942        80 aastat tagasi
22. märtsil peeti ERKA avakoosolek. Jaroslavl sai ligi 300 Eesti kunstitöötaja ja nende perekonnaliikme asukohaks, kust tehti esinemisreise mitmele poole. Eestlastele anti Jaroslavlis elamiseks ja harjutusruumideks juba alates veebruarist 1942 klubi “Gigant” teine korrus ja kõrvalruumid, üks võõrastemaja täielikult ja teistest mõned toad. Elati ka erakorterites. Ruumikitsikus andis tunda harjutuste läbiviimisel, sest rühmi oli palju (draamatrupp, mees-, nais- ja segakoor, rahvatantsurühm, sümfoonia- ja dzässorkester). Igapäevased proovid käisid kella 7.00 – 23.00 klubi kinosaali fuajees, garderoobis, laval ja muudes võimalikes paikades. Suurimaks kollektiiviks oli laulu- ja tantsuansambel. Selle moodustasid tantsurühm, sega- ja meeskoor. Grupi üldjuhiks oli draamalavastaja Priit Põldroos. Tantsurühmas oli algul 16 tantsijat, koosseis polnud algusest lõpuni stabiilne. Tantsujuht oli Anna Ekston. Igapäevaseid tantsuharjutusi juhtis Enn Loorsoo. kavas olid “Tuljak”, “Jooksupolka”, “Pulgatants” jt. Tantsude lavastamine sai hoogu siis, kui Anna Ekston sõitis Moskvasse ennast täiendama ja kunstilise juhi kohustused sai karaktertantsuspetsilist Nadezda Taarna. Tantsiti veel “Hiiu valtsi”, “Kivikasukat”, “Peiupolkat” jt.
ERKA alustas avalikku tegevust 26. aprillil kontserdiga Jaroslavli Volkovi-nim teatris. Hiljem käis tantsurühm koos kooriga pikemal reisil Vologda ja Gorki oblastis. Novembri alguses anti nn laulu- ja tantsuansambli poolt sari kontserte Jaroslavli linnas.
detsembris esineti Moskvas (esinduskontsert oli Tsaikovski-nim saalis) montaaziga “Juunipäevad”, Eugen Kapi muusikaga. Kolme nädala jooksul olid esinemistega hõivatud 185 inimest..
1947        75 aastat tagasi
sõjaperioodi lõpp-punktiks sai XII Üldlaulupidu 27. juunil 1947. aastal üheaegselt korraldatud rahvakunstiõhtuga (nüüd nimetame seda III Üldtantsupeoks). Kaks pidu üheaegselt ja ühine rongkäik leidis nüüd aset esmakordselt. Rahvakunstiõhtu kavas osales vaid kuni 840 rahvatantsijat.
“Estonia” taasavamine novembrikuus (regulaarne teatritöö algas 1948. aastal). Avakontserdil esitati esimene vaatus Eugen Kapi - Helvi Tohvelmanni “Kalevipojast”, kus eesti tantsu (“Räditants”, “Karutants”) võimalusi näidati professionaalsel laval. Agas teatrimaja uus ajajärk – jällegi lavastatud tantsudega.
Ullo Toomile omistati teenelise kunstniku aunimetus
1952        70 aastat tagasi
tantsuloomevõistlusel tuli esikohale Mikkeli “Vöökudujad”. II koht läks Enn Loo originaalsele “Kaevurite tantsule”.
alustas Tallinnas tantsuansambel "Kullaketrajad".
1957       65 aastat tagasi
valmistuti VI Ülemaailmseks noorsoo- ja üliõpilasfestivaliks Moskvas. 140 tantsijal ja lavastusgrupil (Salme ja Ott Valgemäe, Heino Aassalu, Alfred Raadik, Naima Ebrok, Ekaterina Lebedeva, Helga Sisas jt) oli mitu kuud kestnud ettevalmistusperiood. 140 tantsija seas esinesid selle aja tugevamad rühmad (“Tselluloosi” klubi, Vineeri- ja mööblivabriku klubi, Pärnu KETA klubi, Pärnu Linavabriku rühm) täiskooseisus. Luzniki staadionil esitati “Oige ja vasemba” Valgemäede massiseades. Selle tantsu fooni tegid teiste liiduvabariikide koondrühmad. See juulikuine esinemine jääb edukana ajalikku. Tallinnas eelnes sellele Eesti festivali lõppkontsert Kalevi staadionil (üldjuht Alfred Raadik).
Eestisse tuli esimene rahvusvahelise rahvatantsurühmade võistluse medal – Moskvas sai pronksmedali Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambel (juht Helju Mikkel).
Tantsuansambel "Kuljus" sai üleliidulise ülevaatuse kuldmedali.
ENSV rahvakunstnikuks sai Ullo Toomi
1962        60 aastat tagasi
toimus Noorte I laulu- ja tantsupidu, mis toimus lõkkeõhtuna ja pühendati pioneeriorganisatsiooni 40.aastapäevale. Tantsis 250 rühma. Tantsijaid oli 3532. Need jaotusid mudilas-, laste-, noorte ja neiduderühmadeks. Esmakordselt lõpetati Oige ja vasembaga, millest saigi kõikide järgnevate pidude finaaltants. Üldjuht Alfred Raadik.
1967       55 aastat tagasi
III Gaudeamus Tartus. Üldjuht H.Mikkel ja peolisi 3200.
Noorte II tantsupidu pühendati revolutsiooni 50.aastapäevale. Pidu toimus 24. ja 25. juunil – stsenaarium Urve Buschmanilt, üldjuht Alfred Raadik. Jaguneti I-IV, V-VI, VII-VIII klassi, vanema astme ning neidude rühmadeks. Tantsijaid oli rohkem – 4899
1972        50 aastat tagasi
Noorte III tantsupidu korraldati 1972. aastal, siis anti kolm kontserti. Stsenaarium ning üldjuhtimine Alfred Raadikult. Esmakordselt tulid tantsumurule mudilased Tallinna lasteaedadest, varasem I-IV klassi aste jagunes pooleks (I-II ja III – IV kl), kasvas tantsijate arv. Tallinna kogunes 6773 tegelast. Esmakordselt oli noorte peo aujuhiks tantsutaat Ullo Toomi. III pidu pühendati ideoloogiajuhtide soovil pioneeriorganisatsiooni 50.aastapäevale
Kasahstanis NLiidu Akadeemilise Tantsuansambli (Igor Moissejev) kontsertkavas osales kuu aega TA "Sõprus" eesti rahvamängude ja Kai Leete "Võrokeste tandsuga". 
1977       45 aastat tagasi
Noorte IV tantsupidu tähistas pioneeriorganisatsiooni 55. aastapäeva. Tantsupidu toimus 1. ja 2. juulil. Esineti neljal korral, neist esimene peaproov-kontsert läks laulupeolistele. Tantsijaid oli 7002 ja nad jagunesid samadesse liikidesse nagu eelmiselgi peol. Lisandusid ühendatud vene tantsurühmad. Taas oli üldjuht Alfred Raadik ja aujuht Ullo Toomi.
Tantsuansambel "Kuljus" sai üleliidulise Komsomoli preemia
ENSV rahvakunstniku aunimetuse sai Alfred Raadik
1982        40 aastat tagasi
Noorte V tantsupidu toimus 2. ja 3. juulil – kokku neli etendust, üldjuht-stsenarist Mait Agu. Rühmad olid jaotatud juba väljakujunenud tava kohaselt – osalejaid kokku 6284. Tantsupeo aujuht oli Alfred Raadik. Pidu pühendus ametlikult pioneeriorganisatsiooni 60.aastapäevale.
Tallinna 19.Tehnikakooli initsiatiivil korraldati esimene koolinoorte vanema astme C segarahvatantsurühmade võistutantsimine "Noorus tantsib", mille patrooniks oli rahvakunstnik Alfred Raadik. A.Raadik pani välja võistutantsimisele ka rändkarika. Esmakordselt võistlesid omavahel keskkoolide, tehnikumide, kutsehariduskoolide ja noortekeskuste (pioneeride majad jm.) segarühmad ühes kategoorias.
Koolinoorte võistutantsimisel "Noorus tantsib" kasutati esmakordselt hindamist, kus kohtunikud näitasid rühmadele pakutavaid hindeid ja kohti avalikult ilma omavahel konsulteerimata. Seda hindamissüsteemi kasutati kõigil võistutantsimistel "Noorus tantsib" kuni 2002.aastani. Kuigi see oli kõigile arusaadav ja mõjutamatult erapooletu hindamine, ei leidnud see suurt kasutamist teistel konkurssidel ja tantsuvõistlustel.
1987        35 aastat tagasi
Noorte VI tantsupidu leidis aset 3.-4. juulil. Jällegi anti koos peaprooviga kokku neli etendust. (stsenarist-üldjuht Mait Agu, tekstid Leelo Tungal). Pidulisi tuli 6792 (neist liikumisrühmades 939). Aujuht oli noorte tantsupidude traditsioonile alusepanija Alfred Raadik.
I Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Leedus
II Viru Säru Folkloorifestival
1992       30 aastat tagasi
V Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Eestis  
V Viru Säru Folkloorifestival
asutati Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu
1997       25 aastat tagasi
Kägara 1997 Tallinnas 22.märtsil
VIII noorte tantsupidu. Ühelt autorilt (stsenaariumi autorilt ja kunstiliselt juhilt Mait Agult) nähti kavas üksteist tantsu. Ka Alo Siiak, Maido Saar, Kristjan Kurm, Kalev Järvela, Ene Jakobson on Pedagoogikaülikooli koolkonnast – see muutis etenduse küllaltki ühetooniliseks, kontrastivaeseks, estraadlikuks. Peolisi oli 6230 (lisaks liikumisrühmad 840 esinejaga).
2002       20 aastat tagasi
IX noorte tantsupidu. Üldjuht ja stsenarist Angela Arraste. Peo aujuht Niina Raadik. See oli tantsupidu, kus juba andis tunda maailma kõikvõimalike tantsustiilide Eestisse tungimise vabadusest tingitud rahvatantsurühmade arvukuse vähenemine. C rühmade väljakukoosseis saadi minimaalselt kokku vaid täiskasvanute rühmi abiks võttes, alakomplekteerituks jäi ka 7.-9.klasside rühmaliik. Praktiliselt ilma konkursita täitus ka 5.-6.klasside liik. Esmakordselt ei saanud ilma naiste abita täita ka neidude rühmade väljakukoosseisu. Suuri raskusi oli koolinoorte rahvamuusikaorkestri kokkusaamisega. 
2007       15 aastat tagasi

2012       10 aastat tagasi

2017       5 aastat tagasi