KKK   

see lehekülg on praktiliseks infoks neile, kes osalevad Eesti Europeade Komitee projektides
Siit lehelt leiate kõikvõimalikke vastuseid. Ja kui te ei leia vastust oma küsimusele, siis adresseerige oma küsimus e-mailiga  valdo.rebane@mail.ee .

KKK
korduma kippuvad küsimused
 

VASTUS      1.     Kas iga grupil peab olema kaasas lipp?
VASTUS      2.     Kas igal rühmal peab olema kaasas  3 kingitust ?
VASTUS
      3.     Kas peab kaasa võtma Eestit tutvustavat materjali
VASTUS
      4.     Rahade tasumise tähtaegadest       
VASTUS
      5.     Kas rahvariided tuleb kindlasti pakkida kohvrisse?  
VASTUS
      6.     Millise riigi rahasid on tarvis vahetada ja kaasa võtta? 
VASTUS
      7.     Kuidas on tasumine söömiste eest sinna - ja tagasisõidul?
VASTUS
      8.     Kas esinemised toimuvad ka vihmaga 
VASTUS
      9.     Kas on olemas ka triikimisvõimalused?
VASTUS
    10.     Kas peab kaasa võtma tervisekindlustuse kaardi? 
VASTUS
    11.     Kas pass  või ID-kaart?
VASTUS
    12.     Kas igaks juhuks peab olema kaasas magamiskott, telk ja madrats?
VASTUS    13.     Milliste bussidega me sõidame? 
VASTUS   
14.     Kuidas on konditsioneeriga bussides lood? 
VASTUS   
15.     Kui sageli peatusi tehakse? 
VASTUS
   
16.     Kas on kindel, et bussidega tehnilisi probleeme ei teki? 
VASTUS   
17.     Kas bussijuhid on sõbralikud? 
VASTUS
   
18.     Kuidas toimub kohtade jaotus bussides?  
VASTUS    19.     Kas Europeadele ja minieuropeadele peab kaasa võtma 3 kingitust? 
VASTUS
   
20.     Mida tähendab jumalateenistus Europeadel? 
VASTUS
   
21.     Kas festivalidel tänavakavade esitamisel on ka kohalike poolt tehnilist abi?
VASTUS
   
22.     Palun paar sõna rongkäigust? 
VASTUS
    23.     Mida peaks bussireisiga veel arvestama?
VASTUS
    24.     Kui ma ikkagi ei saa kaasa tulla? Mis saab mu rahast?
VASTUS
    25.     Kas reisijad võivad teha ettepanekuid marsruudi või ajakava muutmiseks?
VASTUS
    26.     Kas on mingeid nõudeid rahvarõivaste teemal?
VASTUS
    27.     Ikka ja jälle unustatakse Europeadel lõpushow ? 
VASTUS    28.     Kas osalustasud katavad meie majutus- ja toitlustuskulud festivalil?
VASTUS    29.     Kas võõrustajad korraldavad meile ekskursioone? 
VASTUS    30.     Kes on bussi reisivanem?
VASTUS    31.     Kas tee peal on meil ka aega midagi vaadata, see tähendab vaatamisväärsusi külastada?
VASTUS    32.     Kas bussijuhid on ennem Türgis või mujal käinud?
VASTUS    33.     Kas me peale reisikindlustuse peaksime ja tervisekindlustuse tegema?
VASTUS    34.     Kas käterätid, voodivarustus peab kaasas olema?
VASTUS    35.     Kas bussides on vabu istekohti?
VASTUS    36.     Kas bussides peab tõesti istuma ka viimases reas?
VASTUS    37.     Kas bussides on kuuma vee võimalus kogu reisi jooksul ning kas vett jätkub?
VASTUS    38.     Kas bussides on WC ja kas seda võib vabalt kasutada kogu reisi vältel?
VASTUS    39.     Kui osa grupist tuleb siiski rahvarõivaste kotiga ja tahab seda riputada?
VASTUS    40.     Kas bussides saab filme vaadata?
VASTUS    41.     Kas Ungaris peab kindlasti hobushowle minema?
VASTUS    42.     Mida tähendab bussijuhtide puhkeaeg?
VASTUS    43.     Kui enesetunne on halb või süda paha?
VASTUS    44.     Vahel on bussides midagi katki?
VASTUS    45.     milline on majutus festivali ja kämpingutes, kas on vaja arvestada magamisriiete kaasa võtmisega?
VASTUS    46.     kui palju on toitlustamist festivali raames ja milline peab olema oma toiduvaru ?
VASTUS    47.     kas rahvariided pakime kohvritesse?
VASTUS    48.     kas peaks kaasas olema Eestit tutvustavat materjali ja mingeid suveniire?
VASTUS    49.     kas meie esinemised festivalil toimuvad nii nagu on Europeade kodulehel üleval?
VASTUS    50.     kas on vajalik saata sulle tantsude ja muusika nimekiri koos autoritega?
VASTUS    53.     Kas on vajalik Euroopa lipp, sest Eesti lipu võtame kindlasti?
VASTUS    55.     Bussis on kindlasti kuuma vee võimalus ja töötav konditsioneer?
VASTUS    58.     Kas meil on reisijuht või saatja, kes on kõikidest liikumistest teadlik? Mõtlen siin festivali linnas toimuvat liikumist ja organisatoorseid üksikasju.
VASTUS    59.      Kui suure kohvriga ma reisile tulla võin?. Kas mahub ära, kui võtan 2 kohvrit?

 

VASTUS    60.     Sinu uus küsimus
 

 

1. Kas iga grupil peab olema kaasas lipp?

Igal oma nime all sõitval grupil peab olema kokkupandava varrega Eesti lipp ja Euro lipp. Kokkupandavaga on teil endil mugavam nii liigelda kui transportida.  Kui grupp on väike ja liitub tegelikult teise rühmaga nii rongkäikudes kui ka esinemistel, siis võib olla ühe üksuse kohta lipp. Muu butafooria ( kohalik lipp, rühma lipp, plakat, logo jne.) võib olla kaasas. Samas arvestage ka sellega, et ega vabu käsi butafooriat kandma eriti palju ju pole. Kui võtate kaasa võõra lipu, siis kontrollige enne kodus järgi, et vars kokku käib ja lipp ise ikka puhas ja terve on.
Igal aastal on probleem selles, et ikka tullakse pikkade lipuvarrastega (majalipud) ja ei saada aru, miks me pahandame. Need lipud on tulnud maha jätta ja rühmad on sõitnud Eestit esindama ilma Eesti liputa. Ma väga loodan, et sel aastal neid juhuseid ei tule. Palun arvestage, et Eurolipu olemasolu nõuab meilt  ka meie kuulumine Euroliitu.

2. Kas igal rühmal peab olema kaasas  3 kingitust  Europeadel üleandmiseks ( linnapeale, kohalikule peakorraldajale ja Rahvusvahelise Komitee presidendile). Kuidas on teistel festivalidel kinkidega?

Selline on jah traditsioon. Selleks toimub Europeadel laupäeviti omaette tseremoonia, kus kinke vahetatakse. Igast kollektiivist on sinna kutsutud 2 esindajat. Annate oma kingid kolmele persoonile ja vastu saate ühe. Alates Padua Europeadest on see kinkimine tehtud absoluutselt vabatahtlikuks. Näiteks võite hoopiski osta kohapeal 3 lillekimpu ja kinkida lilli. Seega - kõik on teie otsus ja mitte keegi ei heida teile teie otsuse üle mitte midagi ette. Samamoodi teistel festivalidel - tavapäraselt peaks kaasa varuma kingitusi, mida vastuvõtjaile kinkida. Narr ju neilt saada, kui vastu pole anda. Igal pool festivalidel, ka Europeadel, tekib teil soov teha kingitusi teistele festivalil osalevatele gruppidele, kasvõi sõprussidemete loomise eesmärgil. Varuge selleks kaasa kingitusi ja kasutage häid võimalusi tulevaste kontaktide nimel. Mitmetel festivalidel korraldatakse selline juhendajate koosviibimine, kus just vastastikku kinke vahetatakse. Seega minnes festivalile, peaksite arvestama lisaks peakorraldajatele ja kohalikule abilisele-giidile veel festivalil osalevate gruppide arvuga (tavaliselt 4-8).

3. Kas peaks kaasa võtma Eestit tutvustavat infomaterjali?

Loodame, et kõik Eesti kollektiivid, ükspuha kuhu nad ka sõidavad, teevad Eestile head reklaami läbi oma isiksuste ja läbi esinemiste. Kuid mingite materjalide kaasavõtt ning levitamine on absoluutselt vabatahtlik.

4. Rahade tasumise tähtaegadest tuleb kinni pidada. Igasuguste võimalike takistuste korral konsulteerige. Kõik teemad on läbiräägitavad.

Üldjuhul hilinejad ka tõesti helistavad ning oleme leidnud sobivad tähtajad. Keerukam on siis, kui rühm teeb esimese osamakse ära ning seejärel on pikk vaikus.  Tõenäoliselt hilineja ootab ise kusagilt raha laekumist. Kahjuks on ka neid olnud, kes on saanud ajapikendust ja ka festivalil võlgu olles ära käinud ning seejärel unustanud oma võla. Nii on mõnel grupil võlg üleval aastaid. Selle vältimiseks oleme nüüd ise tähelepanelikumad. Need, kes enne reisi algust ikka veel võlgu on, sõidavad ju teiste gruppide arvelt. Ja kui nad ikka võlga edasi hoiavad, kannatavad kõige rohkem just viimased sõitvad grupid - nende reisiks ei jätku niimoodi enam vahendeid. Seega me ei saa võlgu festivale anda.

5. Kas rahvariided tuleb kindlasti pakkida kohvrisse?

Jah! Parim, nii endale mugavam kui ka riietele tervislikum on neid transportida kohvrites. Kuid paljudes bussides on ka pagasiruumides riputamisvõimalusi. Seda peate siis juba igal konkreetsel juhul üle küsima või anname ise selle kohta eelinfot. Samas pange ikka kohvrid täis või üks riiete kohver mitme tantsija  peale. Kuna kaasas on lisaks oma varustus (+ magamiskotid + .... + pillid), siis ega pagasiruumid kummist kah ole. Võtke kaasa ikka vaid vajalik, mitte kogu elamine.  Kahjuks tulevad ikka ja jälle osad sõitjad ülisuurte pooltühjade kohvritega. See on tõsine probleem, kuna nii peab pagasisse kohvreid kokku pressima ning tulemuseks on olnud nii mõnegi just kalli kohvri raami purunemine. Palun olge teistega arvestavamad. Viimastel aastatel on üha rohkem saanud rahvarõivaid pagasiruumides riputada. Tavaline kõrgus on 1 meeter. Kuid palun arvestage - riidepuud peavad olema vastupidavad ja metallkonksuga.

6. Millise riigi rahasid on tarvis vahetada ja kaasa võtta?

Poolas zlotid, Ungaris forintid, Serbias ja Makedoonias oma rahad ja Tsehhis kroonid ...  jne.  Mujal saab eurodega hakkama. Mõelge, kui palju või mille jaoks raha vajate. Kui teil on olemas panga maksekaart, siis võtke sularahas vastava riigi raha vähem kaasa. Üldjuhul jagub transiitsõitudel läbi mingi riigi konkreetse riigi valuutast paari kuni paarikümne euro ulatuses (peamine vajadus võib olla tasuda tualettides).

7. Kuidas on tasumine nende söömiste  eest sinna - ja tagasisõidul?  Mis summaga peaks siis arvestama?

Nii nagu seni eelmistel aastatel, tuleb ka sel suvel sõitjatel arvestada enesetoitlustusega sõidul sinna ja tagasi kas oma kaasavõetud varudega või oma raha eest kohtadel. Bussides saate kasutada kuuma vett.  Kui ostate kaasa lahustatavaid toite, siis eelnevalt testige seda toitu kodus enda peal - et kas see üldse teile maitsebki!  Igasuguseid lahustuvaid toite on erinevatelt firmadelt ning maitsed on samamoodi erinevad. Järjest rohkem  on enamus sõitudel hinna sees nii hommiku- kui ka õhtusöögid ja seda juba esimesest päevast alates (sinna ja tagasisõitudel). Seega teil endil muret vähem.

8. Kas esinemised toimuvad ka vihmaga ja kui, kas peale võib võtta läbipaistva keebi? Või on esinemised kõik ruumides?

Ma arvan, et keepide igaks juhuks kaasa võtmine on hea idee. Esinemise ajal neid küll vist kasutada ei saa, sest tavaliselt festivalidel esinemisi vihma all ei tehta. Seni teadaolevalt on kõik sellesuvised esinemised ilma vihmata.... Aga rahvarõivaste kaitseks on keebid ikkagi hea idee.

9. Kas on olemas ka triikimisvõimalused või peaks ise triikraua kaasa võtma?

Triikraud võib ikka kaasas olla, küll mitte igaühel. Küll koha ka leiab, kus triikida. Korraldajate poolt vaevalt et triikimiskohta koos triikrauaga pakutakse. Kamba peale võiks ka üks pikendusjuhe olla - ei tea ju, kui kaugelt voolu saab.

10. Kas peab kindlasti kaasa võtma Rahvusvahelise tervisekindlustuse kaardi?

Selle kaardi pidi saama www.haigekassa.ee   kodulehelt tellida. Lisaks saavad kõik soovijad teha väga soodsaid aastaseid kindlustusi oma panga kontoris. Küsige. Ja kui ikka vaja reisi tervisekindlustust eraldi, siis tehke seda kas individuaalselt või rühma kaupa. Lennukiga reisijatel tasub teha terve kindlustuspakett. Kindlustus on iga reisija või grupi otsustada. Meie teeme ühiseid reisikindlustusi vaid juhul, kui seda terve rühm soovib.

11. Ja pass peab olema kindlasti kaasas või saab ID-kaardiga ka?

Euroliidus võib olla pass, võib olla ID-kaart (samuti Serbias, Makedoonias, Sveitsis). Nii kuidas keegi ise soovib. Kuid ka üle Eesti piiri sõites peab dokument kaasas olema (võib ka trahvi saada, kui pisteliselt kontrollitakse). Türgis ja mujal väljaspool EU-d peab ikka pass olema.

12. Kas  peab olema kaasas magamiskott, telk ja madrats?

Europeadedel on alati magamiskotti vaja (saab ka teki ja linaga hakkama). Hea oleks ka padi kaasa võtta. Pole vaja telke ega madratseid. Europeadel on madratsid korraldaja poolt. Need, kes majutuvad ka kohapeal hotellides, ei peagi magamiskotti kaasa võtma. Ärge unustage patja - seda läheb vaja ka bussis sõites, et oma asendit mugavamaks teha. Kõik ülejäänud festivalid on korraliku majutusega ja magamisvarustust kaasa vaja ei ole. Padi võiks bussireisidel ikka olla. Vahel läheb bussis ka lõunamaadel kerget tekki vaja - konditsioneeri ei saa igaühe individuaalse soovi järgi timmida. Kuid ärge unustage omaenda pesemistarbeid ja ka üht käterätti.

13. Milliste bussidega me sõidame?

Enamasti sõidame AS Hansabussi bussidega. Enamjaolt on bussid 47-61 kohalised, mõnel grupil suuremad, mõnel väiksemad. Kahekordseid busse me ei kasuta. Bussid on kaugsõidu bussid ja kogu vajaliku toimiva sisseseadega. Järjest rohkem kasutame ka teisi busse (Hansaliinid, Ankalte, MK Autobuss, Kudina jt. firmad). Eesmärk on korralik teenendus, profid bussijuhid ja korras bussid. Ja kõigi võimalike kindlustustagatistega.

14. Kuidas on konditsioneeriga bussides lood?

Bussides on nii ventilatsioon (puhub välistemperatuuriga õhku) kui ka konditsioneerid (puhub jahutatud õhku). Reisijatel oleks hea teada, et konditsioneer toimib vaid töötava mootori ajal ning muidugi suletud uste ning luukide puhul. Isegi siis, kui palute ventilatsiooni survet suurendada (lisaks konditsioneerile), väheneb konditsioneeri mõju (väline soe õhk tuleb survega ja tõstab õhu temperatuuri). Seega soovitan pigem usaldada bussijuhte. Pealegi on igas bussis omad nüansid, mida vaid konkreetse bussi juhid teavad. Ja veel. Kuna erinevates bussides on konditsioneeri n.ö. puhurid erinevates kohtades, siis bussijuhid pööravad sellele teie tähelepanu. Osades bussides on puhurid ülemiste pagasiriiulite sügavuses - sel juhul paluvad juhid teil neid avasid pagasiga mitte sulgeda. Vastasel juhul jahutatud õhku lihtsalt ei puhu. Just sellised "ummistamised" on tavaliselt ka konditsioneeri n.ö. jäässe minemise põhjuseks. Pärast, sulades, võib ebamugavusi tekkida.
Alati on bussides see probleem, et  ees, taga ja keskel on erinevad temperatuurid.  Seega bussijuht, kes ees vastu päikest sõites istub justkui saunakerisel, ei pruugi aimatagi, et tagumistel võib külm olla. Või vastupidi, ees on öösel sõites tänu lisaventilatsioonile pigem külm kui samal ajal tagumised reisijad ei tea, mida palavuse tõttu viimasena seljast ära võtta. Sellises olukorras on ikka ainult üks lahendus - tulge ja öelge bussijuhile. Bussijuht lahendab olukorra vaid lihtsa nupuliigutusega armatuuril.

15. Kui sageli peatusi tehakse? 

Bussijuhid peavad tegema peatusi vastavalt töö- ja puhkeaja seadustele. Üldjuhul ei tohiks ühe pideva sõiduotsa kestvus olla pikem kui 2 tundi. Siis tuleb teha peatus jällegi olenevalt päeva kestvusest vähemalt 15 minutit. Alates 2007 aasta 11.aprillist karmistati paljusid reisijateveo eeskirju ning bussijuhid on kohustatud neid jälgima ja reisijad peavad seda aktsepteerima. Juba väiksemategi kõrvalekallete eest võib parimal juhul saada bussijuht trahvi, halvimal juhul võidakse aga buss panna sundseisma. Seniajani on Eesti Europeade liikumine alates 1993.aastast kasutanud erinevates projektides busse enam kui 400 korda ja selle aja jooksul on tööaja seadust kontrollinud politseinikud trahve teinud paaril korral. Sundseismist pole me seni veel üle elanud ja ka eelolevad projektid on tehtud arvestusega, et probleeme ei tekiks.
Samas peaksite ka teadma, et seaduse järgi võivad bussijuhid teha ka pidevsõitu. Kui bussis on 2 bussijuhti, siis esimene juht sõidab maksimaalselt 4,5 tundi järjest ja seejärel teine juht 4,5 tundi järjest ja seda on isegi võimalik niimoodi veel korra korrata. Seaduse järgi võiks olla buss järjest liikumises neli korda 4,5 tundi ehk 18 tundi tehes kiirpeatusi vaid bussijuhtide vahetamiseks. Kui juhid sellist meetodit kasutavad, siis teadke, et see pole ebaseaduslik - kuid on loomulikult koormav nii reisiseltskonnale kui ka juhtidele endile ning sellises pidevsõidus küll turvalisuse garantiist rääkida ei saa. Praktiliselt püüavad bussijuhid kõik peatused sättida sellistesse kohtadesse, kus on olemas ka tualetid. Samas pole seda just Baltikumis ja Serbias ja Makedoonias lihtne teha, sest neis maades on maanteeäärne turismiteenindus veel lapsekingades.Täpsustus: reeglite ühe tõlgenduse järgi peaks üksi sõitev  juht tegema iga 4.5 tunnise sõidu kohta 45 minutit peatust niimoodi, et bussijuht saab puhata. Samas kahekesi sõites võivad kaks bussijuhti sõita järjest kokku kuni 9 tundi või 18 tundi. Sel juhul peaks ikkagi tegema vahepeatusi just reisijate jaoks - et jalad ära ei sureks, et saaks natukegi liigutada ja käia käsi pesemas, joosta ümber bussi  jne.

16.  Kas on kindel, et bussidega tehnilisi probleeme ei teki?

Kuna bussid on ikkagi mehhaanilised instrumendid, siis absoluutset garantiid ei saa mitte keegi anda. Selge see, et teadlike probleemidega ükski buss välja ei sõida. Busside tellimisel on seatud tingimuseks, et bussid peavad vastama kaugsõidu kategooriale ja kõik, mis bussis olemas, peab ka töötama.

Põhiline on aga see, et kui tekivadki tehnilised probleemid, siis bussijuhid lahendavad need. Aega võib kuluda olenevalt ilmnenud rikke iseloomust. Kuid probleeme on vahel ju ka kõige täpsemagi tehnikaga (kosmosetehnikani välja). Ja kui tõesti muud võimalust pole, kutsub bussijuht asendusbussi. See on siis juba vedava firma enda lisakulu. Ja kui peaksitegi teele jääma, siis lisamajutuse ja -toitlustuse peab teile korraldama bussijuht vedava bussifirma kulul.

17. Kas bussijuhid on sõbralikud? 

Siin on kaks varianti. Esiteks see, et bussijuhid on loomulikult sõbralikud. Teine variant on see, et juhul, kui grupp suudab bussijuhid kasvõi äärmuseni ära pahandada, siis peavad bussijuhid ikkagi sõbralikeks jääma. See on neil juba tööeeskirjades kirjas. Seega on teil kindlasti sõbralikud bussijuhid. Küsimus vaid selles: kas loomupäraselt või tööalaselt kohustuslikult.

18. Kuidas toimub kohtade jaotus bussides? 

Seniajani pole mingit erilist jaotust tehtud.  Arvestades, et reisid on pikad ja võiksid olla suhtlemisaktiivsed, on ka esimene bussitulemise suhtlus ja "võitlus" kohtade pärast jäetud reisijate hooleks. Ja kuna kõik istmed ühes bussis on ühelaadsed, siis ei saa nõustuda, et viimane bussi tulev kollektiiv saab halvemad kohad.  Tavaliselt sõites sinna paistab päike silma poolele bussile ning sõites tagasi teisele poolele. Seega võrdne seis. Kuna kõik bussid on kaasaegsed, siis ei saa ka väita, et kusagil hirmsasti raputaks või tossu sisse ajab. Seda kindlasti pole. On vaid müra vahe - muidugi on mootorile lähemal ka müra suurem. Kuid osadel bussidel on mootor "kõhu" all.  Jah, kahjuks on küll bussikohtade teemal toimunud päris ebameeldivaid lahinguid esimeste ja viimaste saabujate vahel. Aga eks see ole inimeste endi sisekultuuri küsimus.

19. Kas Europeadele peab kaasa võtma 3 kingitust?  

Jah. Seda küll. Suurel Europeade festivalil on traditsioon, et iga oma nime all saabuv rühm toob kaasa 3 kingitust (kohalikule linnapeale; kohaliku festivali korralduskomitee juhile; Rahvusvahelise Europeadekomitee presidendile) ja seejärel saab korraldava linna poolt vastukingituse.  Viimastel aastatel on hakatud rõhutama sellise kinkimise absoluutset vabatahtlikkust. Paraku hoiavad enamus rühmi sellest traditsioonist kinni ja mõnedki rühmad sulaselgelt pakuvad oma kinkidega "üle võlli".

20. Mida tähendab jumalateenistus Europeadel ja teistel festivalidel?

Jumalateenistusi viiakse läbi mitmeti. Seal, kus kohalik religioon on kas väga domineeriv (näiteks Hispaanias) või kus seda pea polegi (Tartus), võivad ka jumalateenistused olla erinevad. Nuoros Sardiinias toimus katedraalis sees (vist katoliiklik?) jumalateenistus ning samal ajal katedraali ees väljakul oikumeeniline teenistus. Ma ei jaga seda asja kuigi hästi ja ei oska anda adekvaatset hinnangut. Seetõttu pole me eestlastele neil teenistustel osalemist kordagi kohustuslikuks teinud, reklaaminud ega pole ka rõhutanud. Igaüks ise otsustagu. Senine osalus on olnud peaaegu olematu.

21. Kas festivalidel tänavakavade esitamisel on ka kohalike poolt tehnilist abi?

Ka siin pole mitte mingit kindlat reeglit. Ehkki reglemendi järgi peaksid kõik Europeade tänavaesinejad esinema ilma elektriliste abivahenditeta (naturaalmuusikaga) ja ilma tehniliste ehitusteta (seega asfaldil, sillutisel, murul või muul pidevalt olemasoleval pinnal). Sellisteks tingimusteks peaksite kõik valmis olema. Viimastel aastatel oleme korraldajaid survestanud tagama audiotehnika igale esinemispaigale.
Samas teistel festivalidel on olukord kõvasti kaasaegsem . Näiteks Itaalia, Makedoonia, Tsehhi, Kreeka, Austria  jpt. festivalid on tavaliselt ehitanud korralikud esinemislavad ja lisanud ka hea helitehnika makkidest (CD või mälupilgal)  mikrofonideni.

Ja veel. Vahel sajab ja vahel lõõskab päike. Vahel pole oma isiklikku kaasaskantavat kandekotimajandust kusagile panna. Seega oleks hea, kui teil grupis või teisest grupist keegi saab tulla te vara valvama. Võtke kaasa vähemalt üks vihmavari ka kõige ilusamal päeval - seda võib vaja minna kas maki kaitsmiseks päikse eest või ka kiire vihmavarju pakkumiseks.  Kui teil on omad muusikud, siis on vahel vihmavarju ka neile päiksevarjuks hoida.

Ja ära unusta veepudelit - olgu vesi alati kaasas. On ju palav!!

22. Palun paar sõna rongkäigust?

Rongkäike on festivalidel erinevaid, lühemaid ja pikemaid. Kuid üldiselt tahetakse, et need poleks lihtsalt lonkimised. Seega muusikud peaks mängima, tantsijad tantsima ja lauljad laulma. Et oleks karnevalilikkust! Piisab, kui tantsijatel on kaks-kolm erinevat liikumist. Ühega ilmud vaateväljale, teisega möödud ja kolmandaga kaod. Põhimõtteliselt saate hakkama ka kahe liikumisega. Kuid need peavad olema selged, harjutatud ning publikule huvitavad.
Kindlasti peab igal sellisel grupil olema ka riigilipp ees. Kui üks kapell koondab enda järel 2 rühma, siis ei pea kindlasti 2-3 lippu olema. Piisab ka ühest sellise terviküksuse jaoks. 
Loodan, et rühmad on valmistunud kõigiks festivalideks ning oskavad seal nii tantsida kui ka väärikalt lippu kanda. Kõige pikem ja olulisem on kindlalt Europeade rongkäik. Valmistuge selleks ekstra.

23. Mida peaks bussireisiga veel arvestama? 

Bussireiside oluline probleem on istumisasend, ka tukkumisasend. Praktikas on selgunud, et väga palju aitab padi. Kuna padja võtate niikuinii kaasa, siis võtke ta bussi. Endal mugavam pead naabri kondisele õlale toetada või miks ka mitte väsivat sabakonti toetada.. Vahel on isegi kahest väiksest padjast rohkem tolku kui ühest suurest.

Kindlasti tasub arvestada ka sellega, et kui soovite teha endale kuuma jooki või lahustuvat suppi, siis parim on raske põhjaga ja küllalt lai kruus. Kuna enamasti on bussides seljatugede lauad või topsialused ammu-ilma ära väänatud-lõhutud ning need ei kannata raskust, siis tavaliselt pannakse kuum kruus põrandale. Kui tegu on kitsa põhjaga ja kõrge kruusiga, siis läheb ta ümber esimese väiksema nõksakuga. NB! Tegelikult ei tohigi reisijateveo eeskirjade järgi sõidu ajal kuumi jooke-sööke tarbida.

Viimasel ajal on moodi läinud termoskruusid. Need hoiavad kohvi-tee kauem soojas, kuid samas on ebastabiilsed (ei seisa sugugi püsti) ja tagatipuks suure mahutavusega. Enamus busside veekeetjad on ca 5 liitrit kasuliku mahuga. See tähendab, et ühest paagitäiest saaks 200 ml kaupa vett vaid 25 inimest. Kui kruusid (termosed) on suuremad, siis on ka veesaajate arv väiksem. Tegelikult pole suurt probleemi olnud - uus vesi soojeneb ca poole tunniga ja järgmisel pausil saavad vett teised.

Osades bussides on kuum vesi pidevalt ja pea piiramatult saadaval.

Paraku on inimesed väga erinevad "elukad". Osad ei kannata hästi bussisõitu (kel läheb süda pahaks, kellel jälle jalad paiste jne.). Oleks igati normaalne, kui "hädasolija" kasvõi kohe bussi tulles oma võimalikest probleemidest bussijuhti teavitaks. Siis saab bussijuht pakkuda teile võimaluste piires paremaid lahendusi.

Siinkohal väike väljavõte ka reisijateveo eeskirjadest:

Reisija on kohustatud enne sõidu alustamist kinnitama turvavöö, juhul kui bussis on turvavööd (enamus bussides on).
Reisijal on keelatud alkoholi kaasavõtmine bussisalongi.
Reisijal on keelatud tarbida alkoholi sõidu ajal.
Reisija ei tohi seista püsti või liikuda sõidu ajal
Reisija ei tohi süüa ega tarvitada kuumi jooke sõidu ajal;
Reisija võib loobuda reisijateveo teenuse kasutamisest. Loobumise korral kannab Reisija kõik kahjud ise (tagasipöördumiskulud, … jne).

24. Kui ma ikkagi ei saa kaasa tulla? Mis saab mu rahast? 

Vaat see on tõesti valus teema. On ju kõigi sõitjate rahad juba edasi kantud ning mingitki võimalust pole sealt midagi tagasi saada. Seega ainuke alternatiiv - leidke kibekiiresti keegi normaalne reisihuviline, kes sõidab teie asemel ja tasub teile te sõidukulu tagasi mingi normaalse aja jooksul ( 3 kuud, 6 kuud, 1 aasta ... 50 aastat jne). Soovitan teha väike kirjalik leping - igati normaalne ja õiglane.

Kahjuks ei saa ma muud varianti pakkuda. Sest muud variandid on oma rahast ilmajäämine. Pigem leia endale asendaja. Ja kui viimases hädas muud teha pole, siis olgu see asendaja kasvõi lihtsalt abijõuks - kannab lippu, valvab kotte, tassib makki, teeb massazhi....

Tean, et mõned on teinud reisikatkestuskindlustuse. Kuna seni pole ühtegi haakuvat juhust olnud, siis ma ei oska selle toimimist kommenteerida.

25. Kas reisijad võivad teha ettepanekuid marsruudi või ajakava muutmiseks? 

Täiesti loomulikult ja absoluutselt õigustatult võivad. Oleme isegi praktiseerinud mõningast premeerimist heade ning töösse läinud ideede eest. 
Ainuke reegel - ettepanekud on oodatud ning kohe väga oodatud enne seda, kui oleme välja pannud ja avalikustanud reisimarsruudi ja ajakava.

Samas - reisimarsruudid täpsustuvad ja muutuvad pidevalt. Sügisel on hea teha projekt valmis, kuid majutusi broneerida saab alles peale esimeste rahade laekumist. Ja siis võib selguda, et seal majutuskohas enam kohti polegi (kord on hostel ka pankrotti läinud ning ühel korral pandi remonti peale veeavariid). Seega pole kindlalt kindlat enne lõplikku kindlust veel midagi.

26. Kas on mingeid nõudeid rahvarõivaste teemal?

Rahvarõivad peavad olema korrektsed ja kandjale ka suuruse poolest selga sobima. Oleme näinud aastate jooksul Eestis, kuidas ei osata rahvarõivaid kanda... prrr!
Mõningad olulisemad vead, mida tüüpiliselt näha võib:

- seelik, pihik on vöökohast lai ja vööga on ta tõmmatud punnitavaks pusaks (kole pundar...)
- tüdrukutel-naistel pole sukkpükse ning tantsus keerutades või ka muul juhul paljastuvad üle põlvikute paljad reied (prrrr...)
- lisaks puuduvad alusseelikud
- alusseelikud on liiga pikad - käed seelikus asendis ei tohi alusseelik paista
- peapärg on liiga väike justkui turkmeeni tübeteika
- vööd ei osata siduda ja/või tuleb tantsimisel lahti
- peapärg on liiga suur ja toetub kõrvadele (hea, kui on piisavalt suured kõrvad)
- peapärja paelad narmendavad
- peapärja asemel kasutatakse mingit mõttetut punutud paela
- käised on silmatorkavalt lühikesed või luitunud
- sõled kinnitatakse valesti
- tüdrukutel-naistel samas rühmas on erinevad jalatsid ja erineva mustriga sukad-sukkpüksid
- seelikud on silmatorkavalt ebaühtlaste pikkustega
- põlled on vale pikkusega ja rühma siseselt erinevate pikkustega
- seelikud on luitunud justkui saja-aastased ja vahel sulaselgelt koide näritud või rebenditega
- tullakse festivalile kotiriidest rõivastes (see on parimal juhul põllutöölisele sobiv tööriietus)

-
jne.

- poistel-meestel on püksid vöökohast vales möödus ja vajuvad ribadele (väga levinud ebameeldiv ja vastikki viga!)
- poisid-mehed ei oska sukki rullida ega sukapaelu siduda (meeste sukad peavad olema üle põlve sukad, mis sissepoole alla põlve rullitakse. Selle rulli alt seotakse sukapaelad)
- meeste riided on silmatorkavalt vales suuruses (eriti lastel ja teismelistel)
- meeste-poiste riided on ajast ja arust, luitunud ja lähedalt vaadates ka kulunud või auklikudki
- meestele-poistele on iga-hinna-eest mingi sobimatu murumüts pähe pandud. Olgu siis juba ilma.
- meeste särgid on kas väiksed või auk-augu kõrval
- mehed ei oska sukapaelu siduda
- põlvpüksid on silmatorkavalt kas liiga pikad või liiga lühikesed (väga levinud ebakorrektne viga!)
- särgivarrukad on liiga lühikesed
- särgisaba tuleb pükstest välja (õmmelge pikendusviil juurde)
- särgikaelused on kitsad ning ei nööride ega vitssõlega ei saa korrektselt sulgeda
- kui vitssõled - siis kõigil (sõled võivad olla erinevad, kuid olgu enam-vähem ühes mõõdus)
- kaabud on ajast-arust kulunud ja auklikud
- rahvarõiva särkide asemel on tavalised triiksärgid
- vestid on vales mõõdus. Kitsad vestid kisuvad puusalt üle, lühikesed paljastavad särgivahe, laiad lotendavad jne.
- oma kingi kasutades (näiteks rongkäiguks pea ainus lahendus, kui esinemisjalats on pastel) on mõnel ei-tea-mis tank-saapad või hoopiski botased (jube)
jne. meestel on tänavaesinemisteks kohmakad kolakad kingad

Neid loetelusid võiks pikalt jätkata.

Rahvarõivaste korrektsust kontrollime kindlasti. Aga arvestage, et siis on teil veel väga vähe aega midagi korrastada. Teie saadetud piltidel olid enamus rühmadest korrektselt riietatud. Kui saate oma rühma (just segarühma naised) riietada erinevatesse rahvarõivastesse, siis palun väga. On kirjum ja publikulegi huvitavam. Vaadake vaid, et üldpilt ikka enam-vähem visuaalselt normaalne oleks - kui panete kõrvuti erinevad maakonnad, siis mingi suuruste sarnasus võiks ikka olla. Meestel jälle - miks ka mitte erinevad vestid jne. Vaid kuuega mehele just ainult vestiga meest kõrvale ei paneks.

Ei kotiriidest rõivastele!
Need ei ole rahvarõivad (öelgu kes tahes teistmoodi - mina oma arvamust ei muuda).

27. Ikka ja jälle unustatakse Europeadel ja ka teistel festivalidel lõpushow ? 

Europeadel me esindame Eestit. Kui neljapäeva õhtul peale avamiskontserti ja pühapäeval peale lõpetamiskontserti tulevad osalevate maade grupid esinemisplatsile, siis peavad sinna tulema ka Eesti rühmad. Ja koos Eesti lippudega. Lipud peavad meil kaasas olema igal esinemisel ja ka nähtavalt. Meil pole vaja häbeneda oma ilusat lippu.

Staadioniesinemistel, tänavaesinemistel peab olema Eesti lipp kaasas. Kui olete staadionil teisi vaatamas, siis hoiduge lipuga sellisesse kohta, et ei segaks teisi vaatajaid. Eurolipp on oluline rongkäigus, kus ta peaks Eesti lipuga kõrvuti olema. Pea igal aastal on mõni rühm ka rongkäigus olnud ilma Eesti liputa. Kas unustati maha või tuldi koleda majalipuvardaga või oli lipp sedavõrd pleekinud või määrdunud, et me ei saanud seda lubada demonstreerida.

28. Kas osalustasud katavad meie majutus- ja toitlustuskulud festivalil?

Kõigil festivalidel, kus on osalustasu, kuulub selle sisse nii majutus kui vähemalt 2 korda päevas toitlustus (Europeadel, Makedoonias, Nepalis jm.  3x päevas).

29. Kas võõrustajad korraldavad meile ekskursioone?

Ma küll ei tea iga koha kohta, kuid olen üpris kindel, et kohalikud teevad teile ekskursioone Türgis ja te ei pea neid ise välja mõtlema. Erinevatel festivalidel on see erinev. Näiteks Ungaris ja Horvaatias tuleb ekskursioonid korraldajalt tellida ja need on kallid (korraldaja võtab lisatasu). Sama on ka Prahas, Serbias ja Makedoonias. Mõnel pool tuleb aga ka ise korraldada (Itaalias).

30. Kes on bussi reisivanem? - --- reis on pikk, inimesi erinevaid ja seal on noori ja vanu ning meesterahvaid ja eri vanuses naisi, erinevate kogemustega, harjumustega jne. .... nii kui keegi mingi probleemi tõstatab ja kurjema sõna ütleb, hakkan mina nutma, seda küll ju vaja pole, et ma pool teed nutuga läbiksin. Ideaalne reisivanem oleks ikka kõva sõnaga meesterahvas või siis mõni käredam tigedam naine?.

Väga hea küsimus. Ega keegi ei taha olla reisijuhiks või bussivanemaks. Olen sellele mõelnud. Kuna bussides on kolm erinevat, isegi neli või viis, kollektiivi ja ükspuha millise kollektiivi juhi paluks reisijuhiks, oleks ikka niikuinii probleeme. Seega olen arvestanud nii, et reisi marsruudid valmistame igale bussigrupile ette ja seda jälgivad ning korraldavad üldjuhul bussijuhid. Muud probleemid - a la kes kellega magab, kes kui palju esineb jne. otsustab juba kas tõesti ühe kollektiivi esindajast bussivanem või siis kolmik-nelik-viisik - üks esindaja igast kollektiivist. Ja kui neil omavahel kätsiks läheb, siis kätsivad ära ja otsustavad.

Mis puutub aga kasvatustöösse - keegi tahab end silmituks juua, teine lärmata just siis kui kõik magavad, kolmas hilineb alati ja igale poole, neljas viriseb toidu üle, kuues on allumatuse supernäide, seitsmes kritiseerib kõike ja kõiki, kaheksas kiusab bussijuhte, üheksas ei pese kunagi sokke, kümnes norskab igas asendis jne. - siis see kasvatustöö tuleks ikka kodus ära teha ning reisil arvestada põhimõttega - me oleme üks sõbralik reisiseltskond!

Osadel reisigruppidel on reisivanem olemas kohe algusest peale, kes grupi kokku korraldab ja tegutseb veel enne, kui sõitjad sõidust ise teavadki. Kui bussis sõidab kaasa Eesti Europeade Komitee liikmeid, siis oleme ka nendele andnud täiendavaid ülesandeid.

31. Kas tee peal on meil ka aega midagi vaadata, see tähendab vaatamisväärsusi külastada?

Üht koma teist on, ehkki marsruudid on pingelised. Just selleks, et saaksite miskit ka näha, olen arvestanud teha majutused suuremates kohtades arvestusega, et jõuaksite omal käel ka ringi kollata. Mõned kohad ongi marsruutidesse lisatud just ekskurseerimiseks. Seega näha saate palju, kui just vaid ainult unenägusid ei vaata. Muide, millegipärast suur osa teist just sõidu ajal magada tavatsebki.

32. Kas bussijuhid on ennem Türgis käinud?

Üldjuhul on kõigile meie korraldatud reisidele arvestatud kogemustega ja teadmistega bussijuhid. Nii ka kõige kaugemale reisile Türki - kas mõlemad, ei kinnita, kuid üks juht on kindlasti Türgis käinud. Vahel tuleb ette kohti, kuhu ka bussijuhid esmakordselt satuvad. Kunagi peab ikka esimene kord olema. Kuid nad saavad hakkama.

33. Kas me peale reisikindlustuse peaksime jka tervisekindlustuse tegema?

Reisikatkestuse puhul seoses bussiga on teile garandiks Hansabuss, kes tasub tulenevad kulud. Ma loodan, et muid katkestusi ei teki (üleujutused, maavärinad, meteoriidisadu, ufo-de ja marslaste rünnak jne.). Kui mõni reisigrupp väga soovib ja kõik tõesti soovivad, siis võite ise teha endale reisikatkestuse kindlustuse.  Pagasil peate ise silma peal hoidma, et seda keegi pihta ei pane - seni parim kindlustus. Aga kui ikka ka iseennast ei usalda - tee endale ka pagasikindlustus. Kuigi - ega see kindlustus teie pagasit valvama ei hakka. Tervisekindlustus on igaühe enda mure. Paljudel juhtudel just Euroliidus aitab ka ravikaardist.

Lennureisidega on teine lugu. Siin on mõistlik teha nii reisitõrkekindlustus kui ka pagasi kindlustus. Tervisekindlustus on ka lennureisidel oluline. Eriti väljapoole Euroliitu.

34. Kas käterätid, voodivarustus peab kaasas olema?

Käterätid võtke küll kaasa - neid pole alati kõigis hotellideski. Voodivarustus peab igas majutuskohas olema. Soovitan bussi kaasa võtta ühe padja ja mingi kerge õhema teki - saate oma olemist nendega mugavamaks muuta ja bussis on nagu ikka - ühel on palav aga teisel jälle samal ajal külm....  Magamiskotte on vaja ainult Europeadele sõitjatel.

35. Kas bussides on vabu istekohti?

Oleneb reisist ja grupi suurusest. Bussides on reisijatele 45 .. kuni  59 kohta. Kui grupp on näiteks 46 liikmeline, siis üldjuhul on neil 47 kuni 49 kohaline buss. Oleneb ka hetke võimalustest - kuipalju milliseid busse vabu on. Ja kui bussis ongi üksikust mõne vaba kohani, siis see pakub lisamugavust vaid üksikutele. Enamus istuvad ikka kahekesi kõrvuti. Seega pole üleliigsete vabade kohtade kunstlik tekitamine absoluutse enamuse jaoks oluline. Arvestada tuleb  ka seda, et pikemad ja kolmesillalised bussid on väiksema manööverdusvabadusega ning suuremad bussid on ka kulukamad. Seega liigsete vabade kohtade tekitamine või jätmine tähendab ühtlasi reisijatele suuremat bussiosaku makset.
Kui bussides on vabu istekohti, siis on igati soovitav jätta bussijuhtidele üks esimene istmepaar. Vastasel juhul istuks teine juht giidi istmel ning nad mõlemad vahiksid otse päikesesse ehk välja ning puhkamine on väga küsitav. Kui aga buss on viimse kohani täis, siis istub vahetusjuht ees giidi toolis (kui just keegi tagantpoolt vahetust ei paku - mis oleks igati oodatud). Me ei plaani kunagi bussi pilgeni täis. Kui nii juhtubki, siis pigem sõitvate gruppide poolt - neid kokku liites ja veel vastu tulles lisaks soovijatele ongi buss viimseni täis. Juhtub.

36. Kas bussides peab istuma ka viimases reas?

Oleneb reisist ja grupi suurusest ja täituvusest. Bussides on viimases reas 2, 4 või 5 istet. Senine praktika on näidanud, et just viimase rea istmed hõivatakse esmajoones. Justkui privaatsem, kui kedagi selja taga pole. Enamasti on ka tagumise rea istmete seljatoed reguleeritavad, kuigi mitte samaväärselt eespool olevatega.

37. Kas bussides on kuuma vee võimalus kogu reisi jooksul ning kas vett jätkub?

Kuum vesi on olemas, kuid vastavalt reisijateveo eeskirjadele ei tohi sõitmise ajal vahekäigus  seista ega liikuda ja ka ohutuse eesmärgil ei luba need eeskirjad sõitmise ajal kuuma vett jagada ega tarbida. Seega saate vett kasutada  pauside ajal. Busside kuumavee süsteemid on erinevad. Osades bussides on veepaagid suured ja kuuma vett jagub korraga tervele bussigrupile ning piisavalt. Osades bussides on aga ca 5 liitrised veekeetjad - sellest kõigile korraga ei jagu. Aga probleemi pole olnud - uus vesi kuumeneb järgmise pausi ajaks. On busse, kus bussi liikumise ajal on kuuma vee saamine üldse blokeeritud.

Viimaste aastate uuemad bussid on ilma kuuma vee aparaadita. Uuemad reeglid näevad ette, et reisijad peavad sööma-jooma peatuskohtades sealt vajaliku ostes. Uued euronõuded leiavad, et busside veesüsteemid ja bussides ükspuha mille söömine on antisanitaarne. Sellega peab ka arvestama.

38. Kas bussides on WC ja kas seda võib vabalt kasutada kogu reisi vältel?

Kõigis bussides on WC-d. Kuid tuleb arvestada, et busside WC-d pole põhjatud. Mingil hetkel saavad nad täis ja nagu praktika näitab, ka üle lubatud maksimumpiiri. Sel  viimasel juhul ei toimi enam WC-poti "lukk" ning lõhn tuleb salongi. Busside WC-d saab tühjendada ainult selleks ettenähtud kohtades. Kahjuks on neid kohti väga vähe. Metsikult kuhugi parklasse või teepervele ei tühjenda bussid tualette juba ammu-ammu. Pealegi on trahv sellise tegevuse eest erinevatel andmetel väga-väga suur summa.
Seega tuleb arvestada - bussijuhid teevad teile peatusi. Kui tunnete, et suurt üle veerandtunni enam vastu ei pea, siis andke bussijuhtidele teada. Nad otsivad sobiva koha kasvõi metsapeatuseks. Kui nad sellist kohta ei leia, siis nad soovitavad teil kasutada bussi WC-d.
Busside WC-d on mõeldud olukordadeks, kus muud võimalused on välistatud.
Mõnedki reisiseltskonnad armastavad tarbida rohkesti õlut ja seejärel väljutada see kõik bussi WC-s. Sellisel juhul tõstavad reisijad ise varsti protesti, et miks buss haiseb. Bussijuhte selles süüdistada ei tasu.... 
WC tühjendamised, ükspuha kus kohas,  on minevik - vähemalt soliidsetes bussifirmades. Ebasoliidsete firmade busse me ei kasuta.

39. Kui osa grupist tuleb rahvarõivaste kotiga ja tahab seda riputada?

Enamuses bussides on see pagasiruumis võimalik. Pagasiruumide kõrgused on erinevad. Üldjuhul 1 meeter, mõnel bussil rohkem, mõnel vähem.

40. Kas bussides saab filme vaadata?

Kõigis bussides on DVD mängijad. Osades ka USB sisendiga. Kõik filmid, mida vaadata soovite, peate aga ise kaasa võtma. Bussijuhtidel võib olla filmivalik ja vahel ka väga mahukas, kuid ei pea olema.

41. Kas Ungaris peab kindlasti hobushowle minema?

Ei pea. Aga nagu ütlevad seni Ungaris käinud - kui sa ei lähe hobushowle, siis on Sul ka pool Ungarist nägemata. Püüame edaspidi lisada selle külastuse Ungarit läbivate reiside kavasse.

42. Mida tähendab bussijuhtide puhkeaeg?

Euroseaduse järgi on see selline aeg, mil bussijuht ei tee ja ei tohi teha mitte mingisuguseid bussiga ja reisijatega seonduvaid töid. Ei tohi anda pagasit, jagada vett, koristada bussi jne. Seega algab bussijuhtide kohustuslik minimaalne 9-tunnine puhkeaeg hetkest, mil buss lukustatakse kuni ajani, mil see taas avatakse. (kui reisite ühe bussijuhiga, siis on minimaalne bussijuhi pühkeaeg 11 tundi). See on aeg, mida juht saab omatahtsi vabalt tööväliselt kasutada. Samamoodi absoluutselt töövabad peavad olema ka kohustuslikud vahepeatused. See on seadus.
Kui reisite kahe bussijuhiga, siis pole selliseid piiranguid lühikestele puhkepausidele ette nähtud. Kahe juhi katkematu ööpäevane puhkeaeg peab olema vähemalt 9 tundi.

43. Kui enesetunne on halb või süda paha?

Mõlemal juhul teavitage bussijuhte. Vahel ei kannata reisija bussi tagaosas sõitmist, sest buss ikkagi raputab ja kõigub. Sel juhul leitakse võimalus, et saate istuda ettepoole. Kui vaja, teevad bussijuhid ka kiirpeatuse olenemata kohast. Bussijuhid abistavad teid ja püüavad teile pakkuda parima lahenduse.
Ei maksa häbeneda halvast enesetundest teatamisel! Palun arvestage sellega, et reisijad ei tohi bussi sisustust rikkuda, sealhulgas ka bussis põrandale või inventarile oksendada. See, et iga rikutud istmepadja või seljatoe koristamise eest tuleb 30 eurot tasuda ei vabasta bussi veel sinna mõneks ajaks kummitama jäävast ebameeldivast lõhnast.

44. Vahel on bussides midagi katki?

Järgnev jutt on vastuseks küsimuse esitajale - kas Hansabuss annab 100% reisigarantii?
Bussid on reisijate sõidutamiseks ja algselt ka korralikult komplekteeritud.
Bussidel esineb kahte tüüpi tehnilisi probleeme.
Esiteks on reisijate poolt tekitatud materiaalne kahju. Näiteks kui istmete tassihoidikud on puudu või katki või kui lauad on katki, siis seda on teinud ikka vaid reisijad. Kui reisi ajal midagi analoogset puruneb ja vigastatud kohta ei saa parandada, siis tõenäoliselt lisandub bussi arvele ka reisijate poolt tekitatud materiaalne kahju. Kahjuks ei taga see alati uue detaili saamist - mitmeid puruneda võivaid asju pole mitte kusagilt asemele võtta.
Samalaadne reisijate tekitatud kahju on istmete määrimine (oksendamine, punane vein, nätsud, mahaaetud söök jmt.). Bussijuhid ei ole kohustatud okset koristama. Nad võivad sõita lähimasse pesulasse ning osta teenuse. Selle teenuse tasub kas rikkumise tekitanud reisija või lisandub puhastusteenuse hind bussi arvele.
Teiseks on vedajafirma ehk bussi tehnilised probleemid. Kõik põhiseadmed, mis töötama peavad, ka töötavad (ventilatsioon, konditsioneer, WC, DVD, CD-mängija, veekeetja, mikrofon jne.). Kui need reisi jooksul rikki lähevad, siis leiavad bussijuhid esimese võimaluse nende taas korda saamiseks. Hansabuss annab teile töökorras bussi ja garanteerib normaalse turvalise reisi. Ja kui tekib tehnilisi takistusi, siis bussijuhid leiavad kõige kiirema ja parema lahenduse. Kui mingil põhjusel peaks bussi tehniliste põhjuste tõttu tekkima hilinemist, siis sel juhul on teile reisi garantiiks Hansabuss. Vajaduse korral renditakse lähimast kohast asendusbuss või korraldatakse teile asendusmajutus. Need lisakulud kannab sel juhul Hansabuss.
PS! On olnud juhus, kui reisija sõidu ajal hakkas ringi käima. Samal hetkel hüppas bussile ette kits, mis sundis juhti järsult pidurdama. Tasakaalu kaotanud reisija lendas esiklaasi ja purustas selle. Sellist situatsiooni loetakse reisija poolt tahtlikult tekitatud materiaalseks kahjuks olenemata ta enda vigastustest ja kaasnevalt ei kanna Hansabuss uue klaasi saamisega kaasneva hilinemise eest vastutust ja ei kanna kulusid klaasi saamiseni võtva aja lisamajutuse ja asendusbussi eest. Lisaks tuleb süüdlasel katta ka klaasi väga soolane hind. Just taoliste situatsioonide vältimiseks ei tohi reisijad sõidu ajal vahekäigus seista ega ringi käia.

45. milline on majutus festivalil ja kämpingutes, kas on vaja arvestada magamisriiete kaasa võtmisega;

Magamisvarustus on vajalik ainult Europeadel. Kõigil ülejäänud festivalidel ja teepealsetel majutustel sõidul sinna ja tagasi on majutused koos magamisvarustusega. ka neil, kes vahepeal ööbivad kämpingutes. Ka seal on varustus hinna sees. Ainuke, mis võiks ikka kaasas olla, on käterätt.

46. kui palju on toitlustamist festivali raames ja milline peab olema oma toiduvaru (kas on ka ise toiduvalmistamise võimalust kuskil?);

Toitlustus on erinev. Mitmetel festivalidel ja Europeadel ning Türgi ja Makedoonia festivalidel on toitlustus saabumise õhtusöögist lahkumise hommikusöögini, vahepeal 3 korda päevas. Austria festivalil on toitlustus festivali ajal hommikusöök ja veel üks söögikord (õhtusöök) päevas kindlasti. Samamoodi Itaalias. Prahas on ainult hommikmusöök hinna sees.
Nii sõidul festivalikohani kui tagasi saate arvestada bussi kuuma veega (vanemates bussides). Vastavalt programmile arvestage ise, kuipalju söödavat kaasa võtate ning mida teepeal ostate. Enamus majutuskohti minnes-tulles on saabumisel õhtusöögiga ja lahkumisel hommikusöögiga. Kahjuks pole see igal pool nii, sest igale poole ei saanud riskida õhtusöögi tellimisega, kui grupp ei pruugi kohale jõuda. Kõik täpsustused on kirjas juba teie reisikirjeldustes.

47. kas rahvariided pakime kohvritesse;

Sellest on juba eelpool juttu. Jah, rahvariided pakkige minekuks-tulekuks kindlasti kohvrisse või kasutage riidekotte riputamiseks (metallkonksuga!)..

48. kas peaks kaasas olema Eestit tutvustavat materjali ja mingeid suveniire;

See puudutab kõiki festivale.  Teil on kohapeal vastuvõtjad, kes teiega tegelevad ja neile tahate ikka midagi kinkida. Seega varuge kaasa kingitusi. 3-4 asjalikumat ja pisiasju väiksematele asjalistele. Alati on hea, kui saate tänada. Ja kui teile kingitakse, saate ka vastu kinkida. Olgu pigem varu suurem - kui jääb üle, võtate järgmisele reisile kaasa.

49. kas meie esinemised festivalil toimuvad nii nagu on Europeade kodulehel üleval;

Kõik reisikavad, mis on www.europeade.ee kodulehel on eeldatavalt tõesed. Reisides sinna ja tagasi on need kavad seotud majutuskohtadega ja kilometraazhiga. Kui gruppidel tekib (või keegi on piirkonna tundja) häid ideid millegi külastamiseks, siis see on võimalik. Arutage bussijuhtidega läbi. Nemad on kohustatud järgima EU bussijuhtide puhke- ja tööaja seadust. Kui suuri kõrvalekaldeid ei teki, võite marsruuti teha korrektuure.
Kohapealsed festivalide korraldajad saadavad eeldatava esinemisprogrammi. Osad festivalid ei saadagi. Kohapeal võib tulla muudatusi. Kuid üldjuhul tuleb olla valmis kõigeks, mida programm sisaldab.

50. kas on vajalik saata sulle tantsude ja muusika nimekiri koos autoritega;

Tantsude, muusika, laulude nimekiri koos autoritega tuleb saata selleks, et me saaksime pidada nii statistilist arvestust kui ka suhelda autorikaitsega ja autoritega.  Üldjuhul rahvusvahelistel rahvakunstifestivalidel autoritasusid ei tasuta. Oluline on ikka programm ise - et see oleks sisukas, esinejatele arusaadav, jõukohane ja publikule mõistetav ning meeldivalt meeldejääv.

53.      Kas on vajalik Euroopa lipp, sest Eesti lipu võtame kindlasti?

Eesti lipp jah kindlasti. Need, kes said riigilt kingituslipu, on mitmed lasknud varda pooleks saagida ning teinud toruühenduse. Väga mõistlik, sest sedasi saab lippu ka igale poole kaasa võtta ja ka bussis transportida lihtsam. Euroopa liidu lippu eeldatakse pea kohustuslikult vaid Europeadel. Tallinna Lipuvabrik müüb mugavat juppidest kokkupandavat lipuvarrast (fännilippe) koos normaalmõõdus kerge lipuga.

55.     Bussis on kindlasti kuuma vee võimalus ja töötav konditsioneer?

Täiesti õige. On olemas (kõige uuemates bussides ei ole). Lisaks muudki, näiteks DVD mängija. Kui soovite reisi ajal filme vaadata, siis võtke ise filmid kaasa. Bussijuhtidel on heal juhul ka paar-mõni film, kuid need ei pruugi teie soovidele vastata. Nii kuumast veest kui muust on ka varem selgitusi küsitud.

58.     Kas meil on reisijuht või saatja, kes on kõikidest liikumistest teadlik? Mõtlen siin festivali linnas toimuvat liikumist ja organisatoorseid üksikasju.

Festivalidel kohapeal on teil kindlasti korraldajate poolt määratud vastuvõtja (välja arvatud Itaalias), kes teid viib ja toob kuhu vaja ning millal vaja. Reisi jooksul minnes ja tulles teil bussis spetsiaalset giidi pole.  Bussijuhid on teil asjalikud ja teavad täpselt, kuhu teid viia. Selleks, et te natuke ka läbitavatest maadest teada saaks, on busside reisikaustas riikide lühitutvustused. Need lugege kõigile ette.
Et festivalile minnes, seal olles ja tagasi tulles kõik "kontrolli all" oleks, oleme kellegi nimetanud antud reisi reisijuhiks. Vahel on seda rolli täitnud bussijuht. Enamasti aga eeldame, et bussis sõitvate kollektiivide juhid moodustavad bussi juhtkonna ja nende otsused on olulised.

59.      Kui suure kohvriga ma reisile tulla võin?. Kas mahub ära, kui võtan 2 kohvrit?

Tegelikult on ka sellele küsimusele vastus eelpool olemas. Aga kordan.
Vahel jääb mulje, et otsitakse välja kõige suurem kohver ning seejärel topitakse ta "igaks juhuks"  täis kõike, mida võib-olla äkki vaja võib minna. Pigem tehke esmalt selgeks, mida teil kindlasti reisil vaja läheb ja otsige sel juhul kõige väiksem kohver, kuhu see pagas kenasti ära mahuks. On küllalt juhuseid, kui tullakse suurte ja ka ülisuurte kohvritega, mis on "õhku täis". Kui bussis on 50 reisijat ja 50 kohvrit, siis kohe kindlalt on sellest ca 30% puhtalt õhk.
Buss ei ole kummist. Lisaks teie isiklikule pagasile ja esinemisvarustusele tuleb olenevalt reisist mahutada ka rahvapille, kontrabassi, Europeade reisil lisaks magamiskott või muu voodivarustus. Lisaks teie mineku-tuleku toiduvarustust. Lipp. jm.
Parem koopereeru kellegagi. Rahvariideid saate ju edukalt mitme inimese omad ühte kohvrisse paigutada.
Pakkige pagas nii, et see, mida enne festivali vaja pole, võikski olla pagasiruumis eraldi. Siis ei pea alati ka hotelli kaasa tarima. Teil endil mugavam.
Ma ei usu, et kellelgi oleks vaja saapaid, kindaid, salli, mütsi, paksu jopet, kampsunit, villaseid sokke, .... Suvi on suvi ja üldjuhul on ka kaasavõetud pikad teksad jäänud kohvrisse, kui õhemad-lühemad kaasas on.
Ärge kolige Eestist ära. Ärge vedage kaasa igaks juhuks kogu oma elamist. Te teete iseenda elu nii raskemaks ja muidugi ka bussijuhtide olukorra - kuidas kõike ära mahutada.
Head pakkimist!
Kuid - padi võta kindlasti bussi sisse kaasa - Sul endal on nii mugavam. Ja kui bussis liig külm tundub, siis aitab fliistekk. (Alati on ühtedel külm ja teistel palav).

KÜSIGE!

Saatke oma küsimus ja kui see tundub olevat üldhuvi pakkuv, siis vastan siin lehel.

Parimat teile!

valdo.rebane@mail.ee